Tankla peab viga saanud kliendile kahju hüvitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvas asuvas tanklas libastunud ja raskelt jalga vigastanud klient nõudis kohtus firmalt välja kahjutasu. Asja kaalunud kaks kohut käsitlesid juhtunut täiesti erisuguselt.
Juhtum leidis aset kaks aastat tagasi Narva läänepoolsel sissesõidul Tallinna maanteel asuvas Circle K tanklas. Viimase kauplusest väljunud mees läks, käes kaks hot dog´i, kohvitops ja moosipallid, oma auto suunas, kui libastus tankla pesula värava ees ning kukkus. Kiirabi viis mehe haiglasse, kus tal tuvastati nii ränk jalavigastus, et jalga tuli opereerida. Järgnes kipsi ja ortoosi kandmine rohkem kui kolme kuu vältel.
Pöördus kohtusse
Kannatanu pöördus kohtusse, nõudes hüvitist nii saamata jäänud töötasu kui ka mittevaralise kahju heastamiseks − kokku ligi 5000 eurot. Suurema osa sellest nõudest − 4473 eurot − moodustas mittevaralise kahju nõue.
Tanklat omav ettevõte aga sellega ei nõustunud, väites, et sel päeval polnud seal libedust. Ta tõi esile ilmateenistuse andmed, et sel päeval, 2015. aasta 13. märtsil oli Narvas õhutemperatuur +7,6 ja kuna õnnetus leidis aset päevasel ajal, ei saanud seal jääd olla. Kui aga asfalt oli seal niiske, pidanuks kannatanu ise olema hoolikam ja kõndima ettevaatlikumalt või vältima niisket kohta, leidis Circle K. Tankla lisas, et mees võis kukkuda ka seetõttu, et tal olid käed kaupa täis, mistõttu tal polnud pisimagi jalavääratuse tõttu võimalik kätega tasakaalu hoida. Ja selles, et tal käed hõivatud olid, olla klient ise süüdi, leidis kostja.
Viru maakohus jättis eelmise aasta veebruaris tehtud lahendis kliendi hagi tankla vastu rahuldamata. Kohtule jäi ka fotosid uurides arusaamatuks, kas asfalt oli siis jääs või mitte.
Kostja esitatud ilmateenistuse andmete kohaselt olid Narvas sel ajal soojakraadid, ilm oli selge, pilvitus puudus, paistis päike, sademeid ei olnud. Sama ilm oli ka eelmisel päeval. Kohus järeldas, et sellise ilma korral ei ole jää tekkimine võimalik, kuna üldtuntud on asjaolu, et jää tekib temperatuuril 0 või miinuskraadide juures. "Asjaolu, et kostja töötaja hakkas pärast hageja kukkumist kukkumiskohale soola puistama, ei tõenda, et asfaltkate oleks olnud jääs," tõdes maakohus.
Kaebaja ei jäänud kohtu säärase tõlgendusega rahule ning esitas apellatsiooni Tartu ringkonnakohtusse, kes tegi juhtunust aga hoopis vastupidised järeldused kui esimese astme kohus.
Ringkonnakohus jõudis seisukohale, et tanklal oli kohustus tagada külastajate ohutus muu hulgas hoone vahetus ümbruses liikumisel.
Ettevõtja kohustus
"Vaidlust ei ole selle üle, et kostja peab tanklat/kauplust oma majandustegevuse raames tulu saamise eesmärgil ning kostja huvides on see, et ettevõtet külastaksid kliendid. Tankla ümbruse korrashoid on kostja mõjualas. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eelmärgitust kostjale käibekohustus tagada üldine heakord ja turvalisus ettevõtte territooriumil, sh eelkõige piirkondades, kus kliendid vm isikud tavapäraselt liiguvad kas sõidukitega või jalgsi. See hõlmab libeduse tõrjumist aladel, mida sageli kasutatakse jalgsi liikumiseks ettevõttesse (kauplusse) sisenemiseks või sealt väljumisel. On üldteada, et Eesti kliimas esineb sõltuvalt aastaajast libedust ning see on potentsiaalne tervisekahju tekkimise tegur, mida mõistlik ettevõtja saab ning peab oma tegevuskoha kujundamisel ja korrashoiul arvestama," seisab kohtuotsuses, kus lisatakse, et asja materjalidega on tõendatud, et kukkumise koht oli libe.
Kohus viitas märtsikuu heitlikele ilmadele ja tõdes, et ainuüksi asjaolu, et kostja esitatud Eesti ilmateenistuse vaatlusandmete kohaselt oli Narvas sel päeval kella 16 seisuga 7,6 kraadi sooja, ei välista iseenesest jää olemasolu.
Ometi leidis ringkonnakohus, et kuigi tankla on süüdi, on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue − ligi neli ja pool tuhat eurot − üle paisutatud ning "ei vasta ühiskonna üldise heaolu tasemele ega hageja saadud tervisekahjustuse intensiivsusele".
Ringkonnakohus põhjendas, et tegemist ei olnud tööõnnetuse ega kutsehaiguse põhjustamisest tingitud tervisekahjuga, mille hüvitis senise kohtupraktika järgi jääb vahemikku 4400-19 000 eurot. Aga kuna riigikohtu koduleheküljel avaldatud kohtupraktika analüüsid ei sisalda piisavalt andmeid käesoleva tsiviilasjaga võrreldavate tervisekahju juhtumite kohta, leidis ringkonnakohus, et mõistliku mittevaralise kahju hüvitise suurus on praegusel juhul 500 eurot. Nii sai tankla klient lõpuks saamata jäänud töötasu ning mittevaralise kahju hüvitiseks kokku 939 eurot.
Nimetatud kohtuotsus on praeguseks jõustunud.