JUHTKIRI Parem karta kui kahetseda
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
13. aprill 2018, 22:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks on varemgi olnud juhtumeid, kus tarbija või klient on mõne ettevõtte vastutusalas saanud viga või muul moel kannatada, ning on olnud ka sellekohaseid kohtuvaidlusi. On olnud inimeste auku kukkumisi, komistamisi teede-tänavate remondi ajal ja ka kohtuväliseid kokkuleppeid.
Tänases Põhjarannikus kirjeldame juhtumit, kus klient libastus tankla territooriumil, vigastades rängalt jalga, millele järgnes kohtuvaidlus, kus vastutus jäi ettevõtjale. Selles kohtulahendis ütleb ringkonnakohus otse: ettevõtja peab tegema kõik endast oleneva, et oht inimestele alal, kus ta teenuseid osutab, oleks võimalikult minimeeritud.
Sellised juhtumid ei ole sageli väga üheselt selged, sest alati jääb ju küsimus, kas kukkuja oli ise piisavalt hoolas ja ettevaatlik, et kahju vältida. Samas on selge, et mitte ükski terve mõistusega inimene ei sea enda kalleimat vara − tervist − meelega ohtu.
Me elame põhjamaises kliimas ja siinsed inimesed peavad arvestama, et talviti ongi libe, ehkki avalikud teed-tänavad peavad olema seaduse järgi hooldatud. Ja sellest tulenevalt vastutavad mitte ainult ettevõtjad, vaid ka omavalitsused ja majaomanikud, näiteks korteriühistud, selle eest, et nende territooriumil liikumine oleks ohutu.
Igal talvel kukub ja saab viga Eestis kümneid või isegi sadu inimesi, kellel aga ei tule pähegi kahjunõuet esitada. Ent seadused ja kohtupraktika seavad selliste juhtumite eest vastutuse territooriumi omanikule-valdajale. Ja see on oluline argument, pingutamaks, et inimeste liikumine avalikes kohtades oleks võimalikult ohutu.