Kultuurikeskuse ehitusvead parandamata jätnud firma läks pankrotti

Kohtla-Järve kultuurikeskuse direktori asetäitja Mihhail Kastritski näitab helitehnikute ruumis üht probleemsemat kohta. PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV Foto: Põhjarannik

Korduvatele lubadustele vaatamata ei ole Kohtla-Järve kultuurikeskuse renoveerimistöid teinud ja nüüdseks pankrotti läinud ASi Riito Еhitus töölised objektile naasnud, et seal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada.

Hiljuti kuulutati välja ASi Riito Еhitus pankrot, kuid Kohtla-Järve abilinnapea Deniss Veršinini sõnul on siiski veel lootust, et ehitajad oma kohustused täidavad ja kultuurikeskuses avastatud puudujäägid kõrvaldavad.

"Arutasime seda küsimust mõni aeg tagasi linnavalitsuses ning kohtusime kultuurikeskuse renoveerimise eest vastutanud projektijuhi Vadim Borissoviga, kes praegu töötab ühes teises ehitusfirmas. Ta ütles, et kuidas olukord ka ei kujuneks, ei loobu nad enda antud lubadustest ja niipea kui selleks võimalus tekib, teevad kõik tasapisi korda. Sellel kohtumisel sai paika ka plaan ilmsiks tulnud puuduste kõrvaldamiseks ning alustada otsustati elektriseadmetest. Tähtaegade kohta ei oska ma midagi öelda, kuid meie palvel tegi munitsipaalettevõte OSK Grupp elektrivõrkude ja -seadmete seisukorra ekspertiisi."

Kindlustussummale ei looda

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnas, et kultuurikeskuse renoveerimisse on investeeritud suured summad ning seetõttu on väga kahju, et kõik ei funktsioneeri seal siiamaani nii, nagu peaks.

"Me võime esitada pankrotihaldurile nõude ja kasutada ära ERGO Kindlustuse kindlustussumma − 64 000 eurot − ning leida nende probleemide lahendamiseks teised spetsialistid. Ent kuna Riito Еhitusel on maksuvõlad ja nad on ka töötajatele võlgu, siis meieni ei jõua järjekord ilmselt niipea ning võimalik, et ei jõuagi kunagi," kommenteeris ta. "Kohtumisel ehitajatega leppisime kokku, et mingid tööd teevad nad firma pankrotile vaatamata siiski ära. Lubadusi on olnud juba muidugi palju, kuid mis meil üle jääb? Ainult lootus, et kas või osagi töid viiakse lõpule. Kahtlemata teeme me midagi ka oma jõududega, ent seni kui on mingigi võimalus, et ehitajad oma lubadused täidavad, ei tahaks me linnaeelarve raha kulutama hakata."

Riito Еhitus ehitas Kohtla-Järvel ka Järve gümnaasiumi staadioni, kus tekkis samuti probleeme töövõtjatega, ent Jantšenko sõnul on need kõik praeguseks lahendatud. "Muid lõpetamata töid Riito Еhitusel Kohtla-Järvel peale kultuurikeskuse ei ole," võttis ta kokku.

Kohtla-Järve ehitusnõunik Jelena Toots ütles, et Vadim Borissoviga saavutatud kokkuleppe kohaselt asuvad ehitajad puudusi kõrvaldama tuleva nädala esmaspäevast. Tööde lõpetamise tähtaega kindlaks määratud ei ole.

Elektriaudit: palju pisipuudusi

Munitsipaalettevõtte OSK Grupp juhatuse liige Leonid Hokkonen ütles, et osa kultuurikeskuses avastatud puudusi on nende firma teeninduslepingu raames juba kõrvaldanud.

"Linna juhtkonna palvel viisime läbi elektrisüsteemide auditi ja koostasime avastatud puuduste nimekirja," kommenteeris ta. "Põhimõtteliselt ei ole need suured, kuid neid on palju ning seetõttu kulub nende kõrvaldamiseks palju aega. Spetsialistide sõnul on probleemid erisugused. Puuduste täpset arvu ma praegu öelda ei saa, kuid vajalike tööde tegemiseks kulub ligikaudu 10 000 eurot. Need tööd ei kuulu meie teeninduslepingusse, kuid põhimõtteliselt oleme valmis need ära tegema, kui saab selgeks finantseerimisallikas. Arutasime seda teemat ka Vadim Borissoviga ning ta väljendas valmidust kasutada OSK Grupi teenuseid. Niipea kui leping allkirjastatud saab, lülitame need oma tööde kavva. Tööde maht on samuti juba selge − nende tegemiseks kulub umbes kaks nädalat."

Spetsialistide sõnul põhjustavad kultuurimajas töö käigus ilmsiks tulnud probleemid ja puudused kultuurikeskuse töötajatele kahtlemata ebamugavusi, kuid midagi hirmsat seal tegelikult ei ole − maja tegutseb aktiivselt. Samas tuju rikuvad need kohe kindlasti, sest juba kaks aastat ei saa renoveeritud kultuurikeskus külalisi oma täies hiilguses vastu võtta.

Renoveeritud kultuurikeskus avati 2015. aasta oktoobris. Restaureerimistööd koos mööbli ja vajalike seadmete ostmisega läksid maksma üle 4 miljoni euro. Sellest ligikaudu 1,7 miljonit saadi Euroopa Liidult ja ülejäänu tuli linnaeelarvest.