Lüganuse murdesõnadest võib saada sõnastik
21. aprill 2018, 22:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu ja Mulgi murdesõnastikud võivad peagi saada järje kirderanniku murderühma kuuluva Lüganuse murde näol, mis kõnekeelena on kadunud, kuid mille kohta on eesti keele instituudil korralik sõnakogu.
Lüganuse kogukond on valmis algatama Lüganuse murdesõnastiku kokkupanekut ja väljaandmist. Varem on sääraseid sõnastikke tehtud näiteks Kihnu, Hiiu ja Mulgi murdest, peagi on valmimas Kuusalu murdesõnastik. Kuusalu murrak kuulub koos Lüganusega kirderanniku murderühma, kuid need kaks murdekeelt kõlavad kaunis erisuguselt.
Korralik sõnavarakogu
Eesti keele instituudi (EKI) vanemleksikograafi Jüri Viikbergi sõnul on murdesõnastiku koostamine alles ideetasandil, kuid liikunud nullpunktist juba veidi edasi. Sõnastiku sünniks on vaja kohaliku kogukonna algatust ja huvi ning kuna need on olemas, saab hakata valima sõnu, mis võiksid uude sõnastikku mahtuda. Kohalik kogukond oleks valmis ka murdesõnu ja näiteid juurde otsima.
Viikbergi sõnul leidub EKI murdearhiivis 11 193 Lüganuse murrakust registreeritud sõna ja seda on päris palju. Sõnastiku jaoks tuleks nende seast valida umbkaudu 5000-6000 sõna, seega pole keeruline murdesõnu leida. Esmase ülesandena tuleks valida välja need Lüganusele eriomased sõnad, mis sõnastikku pääsemist vääriksid.
Kas ja kui palju peaks tänapäevaseid murdesõnu juurde otsima, on raske öelda, sest kõnekeelena ei ole Lüganuse murrakut enam kuigivõrd kuulda. Seda tähtsam on säilitada murret paberil. "Mida vähemaks jääb elava murdekeele kasutamist, seda suuremat rolli hakkab mängima murdekeelne kirjasõna: ajalehed, tähtraamatud, aabitsad, lugemikud ja sõnastikud, aga ka ilukirjandus, eriti luule," ütleb Viikberg. "Kui inimesed harjuvad oma kodumurret lugema ajalehest ja raamatust, võib murdekõne tagasi suhu tulla ka omavahelisel suhtlemisel."
Kui Lüganuse keelest on veel üht-teist säilinud, siis näiteks Vaivara murdele sai saatuslikuks teine maailmasõda. Jõhvi murdekeele olukord on enam-vähem samasugune nagu Lüganusel ja ka Jõhvi murrakust on murdearhiivi kogutud suur hulk sõnavara. Ehkki kahel murdel on paljugi sarnast, on tegemist kahe omaette murrakuga.
Sissejuhatus
Eelmisel pühapäeval rääkisid Lüganusel rahvapärimuse ning murdekeele tähtsusest folklorist Ingrid Rüütel ja keeleteadlane Jüri Viikberg. Ürituse eestvedaja Kaja Toikka sõnul oli tegemist justkui sissejuhatava üritusega selleks, et alustada Lüganuse murdesõnastiku koostamist.
Toikka ise on lõpetanud Tallinna ülikooli magistritööga kirderannikumurdest, tegelnud Lüganuse murdega ning suudab seda ka rääkida. "Neid, kellega saab murret rääkida, on, kuid vähe," tõdeb ta. "Just selleks, et murdekõnelemine ei hääbuks, on oluline rääkida murdest ja murdes, seda paberile panna ja propageerida ning selleks on kogukonnal soov ja vajadus olemas."
Sõnastiku tegeliku koostamiseni läheb Toikka sõnul veel aega, kuid neil on hea meel, et EKI seda protsessi oma keelekogude ja koostamiskogemusega ellu viia aitab.
Toikka on kirderannikumurdest käinud rääkimas ka Rakvere teatri korraldatud teemaõhtul enne talvelavastuse "Tagassi inglite juure" lavaletoomist. Seal laulis ta Lüganuse regilaule ning luges katkendeid raamatust "Krahvid, kuradid ja kodukäijad. Rahvajutte Lüganuse kihelkonnast", mis on paljuski murdekeeles kirja pandud. Sellest raamatust tuleks välja anda kordustrükk, kus kõik on kirja pandud nii, nagu hääldatakse. Sellest võiks saada esimene samm Lüganuse murdekeele propageerimisel.