VKG paneb tööle üle kolme aasta seisnud õlivabriku

Kui juunis käivitub aastaid seisnud õlivabrik, ulatub VKGs aasta jooksul töödeldava põlevkivi hulk viie miljoni tonnini. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Aastaid põlevkivivarude pärast "külma sõda" pidanud  Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp (VKG) sõlmisid põlevkivimüügitehingu, mis võimaldab viimasel taaskäivitada ligemale kolm ja pool aastat seisnud õlivabriku ning võtta tööle 10-12 inimest. 

Eesti Energia nõustus müüma VKG-le kolme aasta jooksul kokku miljon tonni niinimetatud tükipõlevkivi, mida kasutavad vanemad Kiviteri tehnoloogial töötavad õlivabrikud.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et sõlmitud tehingu kohaselt algavad põlevkivitarned 1. juunist ja samal ajal on kavas käivitada ka 1000tonnine õlivabrik, kus hakkab tööle 10-12 inimest. "Ettevalmistustööd selleks juba käivad," sõnas ta.

Vabrik seisab 2014. aasta lõpust

VKG pani selle õlivabriku koos teise analoogsega seisma 2014. aasta detsembris ja koondas kokku 76 inimest. Põhjuseks tõi ettevõte nafta hinna järsu languse maailmaturul ja neile vabrikutele tükikivi müünud Eesti Energia keeldumise vähendada hinda. "Võib öelda, et õigesti tegime, sest kuu ajaga oleksime saanud rämeda kahjumi, kui oleksime jätkanud põlevkivi ostmist Eesti Energialt," sõnas toonane Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.

Eesti Energia ei avalikustanud, millise hinnaga nüüd põlevkivi VKG-le müüma hakkab. Juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul said selle tehingu puhul määravaks majanduslikud kaalutlused. "Leian, et see tehing on kasulik nii Eesti Energiale, VKG-le kui ka Eesti riigile, kes saab tänu põlevkivi suuremale väärindamisele rohkem tulu," märkis ta.

Sutter selgitas, et põlevkivi võimaldab VKG-le müüa Estonia kaevanduse võimekuse kasv. "Möödunud aastal võtsime täisvõimsusel kasutusele Estonia kaevanduses efektiivse kamberlaava kaevandamismeetodi. Sellel oli ka oluline mõju, et kaevandasime Estonia kaevanduses aastase tootmisrekordina 10 miljonit tonni kaubapõlevkivi," teatas ta.

Ka Ahti Asmann leidis, et see tehing peaks olema kasulik nii mõlemale osapoolele kui riigile, kes teenib selle tulemusel rohkem maksutulu ja kasvab riigi ekspordimaht.

Asmann tõdes, et kahe ettevõtte vahelised erimeelsused on tulenenud sellest, et põlevkivi jaotust reguleerivad seadused on ajast ja arust. "Seetõttu on põlevkiviressurssi jaotatud  kohtupraktika kaudu. See on kahetsusväärne, aga nii on see paraku olnud," sõnas ta.

Põlevkivinäljas on veel üks õlivabrik

Vana õlivabriku taaskäivitamisega kasvab VKGs töödeldava põlevkivi aastane maht ligikaudu viie miljoni tonnini. Tükipõlevkivi puuduse tõttu jääb juunist ootele veel vaid üks Kiviteri tüüpi õlivabrik. "Selle käivitamiseks oleks vaja veel ühte samasuguse mahuga tükipõlevkivi ostutehingut, aga praegu ei pea ma seda reaalseks," sõnas Asmann, kes pidas positiivseks, et Eesti kahe suurema põlevkivitööstusettevõtte vahel tehti mitme aasta järel taas esimene koostöösamm. "Vastastikku kasulikke koostöövõimalusi on veel palju."

Hando Sutter nõustus, et koostöövõimalusi nii VKG kui ka teiste Eesti põlevkivitööstusettevõtetega on veel. "Põhimõtteliselt on meil võimalik põlevkivi rohkem kaevandada, kuid see sõltub ennekõike energiaturgudest: mis on elektri ja õli hind, milline on CO2 kvoodi hind. Praegu on Eesti Energial elektrijaamade ja õlitehaste näol tootmisvõimsusi rohkem kui kaevandamise lubadega tagatud põlevkivivaru. Seega on põlevkivi müük võimalik ainult siis, kui turuolud seda võimaldavad," märkis ta.

Eelnevate aastate jooksul on VKG ja Eesti Energia juhtide vahel käinud põlevkivi kasutamise üle terav sõnasõda. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter rääkis veidi rohkem kui aasta tagasi, et Kiviteri vabrikud on niivõrd vanad, et keskkonna huvides tuleks nad sootuks sulgeda. Konkrentsiametile tuginedes kinnitas ta, et Eesti Energia põlevkivi hinnastamise metoodika on õige.

Ahti Asmann omakorda leidis, et kehtiv põlevkivi jaotussüsteem ei toimi. "Eestis tervikuna jääb igal aastal viis miljonit tonni põlevkivi väärindamata," ütles ta pärast veidi rohkem kui aasta tagasi Kohtla-Järvel toimunud kohtumist riigikogu majanduskomisjoni liikmetega. Ta lisas, et selle tagajärjel jääb riigil otseste ja kaudsete maksude mõjul aastas saamata 80-100 miljonit eurot aastas.

Asmann kinnitas tookord, et  võtaks tööle ligemale sada inimest ja  paneks paari kuu jooksul tööle ka kaks seisvat Kiviteri õlivabrikut, kui ettevõttel oleks võimalik kaevandada pool miljonit tonni tükipõlevkivi senisest rohkem.