Ida-Virumaa võõrustas Euroopa vanglajuhte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi kontserdimajas toimunud Euroopa Nõukogu liikmesriikide vanglate ja kriminaalhooldusametite peadirektorite konverentsil aeti tööjuttu ja külastati Viru vanglat.
23. korda toimunud konverents tõi Eestisse Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigi vanglate ja kriminaalhooldusametite direktorid ning ametnikud.
Väikesed ebamugavused
Külalisi tervitanud vanglateenistuse juht, justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama märkis, et Jõhvi on olnud tema töökohaks viis aastat. "Kui [vanglateenistuse] töötajad nurisevad, et nende töökoht on pealinnast väljas, siis tuletan meelde, et nende kohalolek aitab kaasa selle maakonna arengule ja lõimumisele."
Kama lootis, et ka eri riikidest kokkutulnud konverentsil osalejad andestavad väikesed ebamugavused, mis kaasnevad peatumisega pealinnast väljaspool. See tähendas nii lennureisile järgnenud sõitu Tallinnast Ida-Virumaale kui ka ööbimist Jõhvist eemal Narva-Jõesuus.
"Ühiskonna ootused vanglatele on väga kõrged. Leian, et vahel isegi liiga kõrged," ütles Kama teisipäeva hommikul peetud avakõnes.
"On keeruline selgitada, et enamik inimesi, kes on olnud vanglas, jõuab sinna varem või hiljem tagasi, sest paljudel vangidel pole toetavat peret, kes aitaks ühiskonnaellu naasta. Igal juhul arvan, et kommunikatsioon ühiskonnaga meie saavutustest ja võimaluste piiratusest on ainus viis tegutsemiseks. Loodan, et konverentsi kaks päeva on piisavalt edukad, et meie raskel teel paar sammu edasi liikuda."
Justiitsminister Urmas Reinsalu, kes soovis tervitussõnad kohapeal lausuda, ent kutsuti samal ajal riigikogu põhiseaduskomisjoni, pidi piirduma videotervitusega.
Minister selgitas rahvusvahelisele kuulajaskonnale, et vanglateenistuse asukoht Jõhvis pole juhuslik. "See on aidanud kaasa idaregiooni lõimumisele ülejäänud Eestiga."
Avab uusi võimalusi
Euroopa Nõukogu esindaja Jan Kleijssen märkis, et Eesti on tuntud väga innovaatilise riigina. "Viru vangla ehitamine ja vanglate administratsiooni kolimine pealinnast Jõhvi on hea näide detsentraliseerimisest, mis avab uusi võimalusi nii kohalikele elanikele kui ametnikele."
Kleijssen meenutas, et eelmisel aastal Norras toimunud konverentsil olid teemaks lapsed, kelle vanemad on vanglas, ja nende heaolu parandamine. "Selle töö viljana on töötatud välja soovitused ja käitumisjuhised. Loodetavasti tõlgitakse need kõikidesse liikmesriikide keeltesse, et soovitusi saaksid järgida kõik vanglatöötajad."
Seekordne konverents keskendus vanglate ja kriminaalhooldusametite koostööle ning juhtimisele.
"Meil on ju ühine missioon motiveerida oma kodanikke seadusekuulekalt käituma pärast seda, kui nad on oma karistuse kandnud," selgitas Norra kriminaalhooldusameti peadirektor Marianne Vollan.
"Rahvusvaheline koostöö on suur väärtus. On vaja jagada oma kogemusi, nii edulugusid kui ebaedu, sest me võtame ära või piirame inimeste vabadust ning meie tegevus peab olema hästi läbi mõeldud," lisas Vollan.
Tema sõnul leiab rahvusvahelise koostöö abil lahendusi probleemidele. Näiteks on paljudes Euroopa Nõukogu liikmesriikides suureks mureks ülerahvastatus, nii ka Norras. "Algul kasutasime ootenimekirja, aga see polnud hea lahendus. Seetõttu alustasime rahvusvahelist koostööd Hollandiga ja rendime vanglakohti."
Ettekannetele järgnesid töötoad, kus nii Eesti kui ka välisriikide spetsialistid jagasid kogemusi mitmesugustel teemadel: ühendatud vangla ja kriminaalhooldus, suure vangla ja väikese vangla juhtimise erinevused, ametnike liikumine vangla ja kriminaalhooldusameti vahel, tööeetika ja korruptsioon vanglates, erasektori kaasamine vanglates ja kriminaalhoolduses.