Iisaku pargimets kasvab maastikukaitsealaks
28. juuli 2018, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet pani avalikult välja Iisaku maastikukaitseala moodustamisega seotud dokumendid; ettepanekuid ja vastuväiteid saavad asjaosalised esitada 23. augustini.
Esmane märge ala kaitse alla võtmise kohta pärineb aastast 1936, kui toonane põllutööminister määras 3,5 hektari suuruse Kirikumäe puistu kaitsemetsaks.
1965. aastal võeti ala kaitse alla Iisaku pargimetsana.
Aastal 1994 hakati ette valmistama uut kaitsekorralduskava, seda juba hoopis laiemale alale kavandatava maastikukaitseala jaoks.
"Sisuliselt siin praegu kaitsekorda ei olegi," tõdes keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja ja lendoravaekspert Uudo Timm neli aastat tagasi.
Nüüd on keskkonnaamet ala kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirja valmis saanud ning need avalikult tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks välja pannud. Plaaniga jõustada kaitseala moodustamise määrus tulevast aastast.
Erametsale piirangud peale
Praegu kaitse all oleva alaga võrreldes (41,1 ha) kasvab kaitseala 17,4 hektari võrra suuremaks (58,5 ha).
Kaitse alt arvatakse välja Iisaku aleviku keskel asuv Metsa ja Metsa põigu tänavate tiheasustusala, piki Iisaku oosi kulgev Tärivere − Iisaku tee, Rahvamaja tee ning rahvamaja ja laululava ümbrus − kokku 12,2 hektarit, millest kaks kolmandikku on eraomanduses olevad elamumaad.
Juurde arvatakse kaitstavate alade hulka 29,7 hektarit maid, sellest 12,8 hektarit on erametsamaa, millest omakorda 9,6 hektarit hakkab asuma tugevalt piiratud majandustegevusega sihtkaitsevööndis.
"Osa minu krundist jääb ka sihtkaitsevööndisse," rääkis Tärivere mäe nõlval elav Kalju Tarum. "Täna just tulid selle kohta keskkonnaametist paberid, ma pole jõudnud neid veel põhjalikult uurida. Aga minu metsast jääb sinna nii väike osa, et see ei ole probleem. Nagunii pole see mingi tulundusmets, olen seda korras hoidnud, sinna ringallee, väikese hiiekünka ja puhkekohad rajanud."
Tarumi sõnul jääb sihtkaitsevööndisse veel kahe omaniku metsamaa. Kas nood on sellega leppinud või kavatsevad vastuväiteid esitada, ei teadnud ta öelda.
MARTIN MILLER: Saame olla kindlad, et see ilus mägi oma metsaga säilib, et me ei pea ükskord üllatusega märkama, et sinna on raieluba välja antud.
Alutaguse vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Martin Miller ütles, et seni pole metsaomanike vastuväidetest kuulda olnud.
"Kaitseala teemal on varem juba mitu arutelu olnud, usun, et nad on asjast teadlikud ja oleksid vahest juba protestinud, kui nad rahul ei ole. Muidugi on neil võimalus seda veel nüüdki teha," rääkis ta.
Torm, nugised ja kassid
Maastikukaitsealaga tahetakse kaitsta Iisaku oosipealset metsa ning kaitsealuseid liike lendoravat (teadaolevalt kaks elupaika) ja kaunist kuldkinga (kolm kasvukohta), samuti kaitse alla olevate pruunika pesajuure, hariliku kopsusambliku, laialehise neiuvaiba, kuradi sõrmkäpa ja vööthuul-sõrmkäpa kasvukohti.
Neli aastat tagasi muretsesid kohalikud inimesed, et Tärivere mäel kasvavat vana metsa laastavad nii tormid kui ka juurepess ning mägi võib lähiaastatel päris lagedaks jääda.
Alutaguse metsaülem Koidu Simson tõdes toona, et haava looduslikku juurdekasvu tuleb seal vähe ning suurte puude kadudes võtab võimust sarapuuvõsa, mis need vähesedki haavavõsud lämmatab.
Riigimetsa majandamise keskus oli aga tema sõnul võtnud endale kohustuse kavandatavatel looduskaitsealadel igasugusest majandustegevusest hoiduda, mistap ei ole ka Tärivere mäel võsa maha võetud ega noori haabu istutatud.
Kui lendorava pesapuudeks olevad vanad haavad kaovad ja järelkasvu pole, ei ole ka lendoraval enam mäele asja.
Kalju Tarum ütles, et lagedaks pole see mägi mõne vahepealse aastaga muidugi jäänud, aga see oht on küll, et mõni suurem torm võib arvukate üleseisnud ja juurepessuga puude seas kõvasti kurja teha.
"Lendorava seisukohalt pole vanade puude kadumine tegelikult sugugi kõige suurem probleem. Palju tõsisem oht on nugised − nugise nahka seal elanud raadiosaatjaga lendorav Ülo läkski − ning oravate elupaiga läheduses elutsev ja tegutsev kassikoloonia," on ta kuulnud, et nood olevat mõnegi lendorava koju viinud.
Mägi ja mets on olulised
Martin Miller ütles, et 2,4 hektari munitsipaalmaa liitmine kaitsealaga oli valla enda soov: "Jutt on Kirikumäest, mida me nagunii pargina niidame, ja kui see aitab säilitada lendoravale olulisi puid, siis seda parem."
Milleril on hea meel, et keskkonnaamet arvestas valla ettepanekuga rahvamaja ja laululava ümbrus kaitse alt välja arvata − nõnda ei pea iga kord üritust kooskõlastama, kui sinna üle 50 inimese on oodata.
Valla jaoks on kaitseala laienemine tema sõnul oluline: "Saame olla kindlad, et see ilus mägi oma metsaga säilib, et me ei pea ükskord üllatusega märkama, et sinna on raieluba välja antud."