Kui palju kasvab majandus?
5. september 2018, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi majanduskasv püsib jätkuvalt kiire, põhjustab varasemate perioodide statistika ulatuslik ümberhindamine ebakindlust selles, kas me ka tegelikult teame, millises seisus riigi majandus on.
Värskelt avaldatud andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta II kvartalis näitavad, et majandus püsib heas hoos. I kvartaliga võrreldes majanduse kasvutempo koguni kiirenes, tõustes aastavõrdluses 3,7 protsendini. Tugeva panuse kasvu andis elavnenud eksport, mis suurenes ligi 6% jagu. Tubli hüppe tegid seejuures nii kaupade kui teenuste eksport. Esimene neist suurenes 5% võrra, mis on tervitatav muutus − nimelt oli I kvartalis kaubaeksport 2,5% võrra languses. Eelkõige aitas kaubaeksporti kasvatada kütuse, puittoodete ja valmismajade müük.
Kui I kvartalis jäi ootustele alla eratarbimise kasv, siis nüüdseks on statistikaamet oma varasemat hinnangut pisut revideerinud, tõstes selle 2,8 protsendilt 3,8ni. Veelgi jõulisem oli majapidamiste tarbimine II kvartalis, kui see suurenes 2017. aasta sama perioodiga võrreldes 4%. Eelmisel aastal prognoosituga võrreldes on inimesed olnud igapäevakulutuste tegemisel siiski pisut tagasihoidlikumad.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurendas küll paberil majandusse voolava raha hulka, kuid tegelikkuses on paljud inimesed käitunud miinimumi määramisel konservatiivselt ja on pigem valmis saama riigilt järgmisel aastal suurt maksutagastust kui riskima võimalusega tulumaksu hoopis juurde tasuda. Lisaks püsib kõrge majapidamiste säästmismäär, mis pikas perspektiivis majanduse siiski tugevamaks muudab.
Vaadates sisemajanduse kogutoodangu kujunemist tootmismeetodi järgi, andis oodatult kõige tugevama panuse majanduskasvu ehitussektor. 2017. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes seal loodud lisandväärtus lausa 17%. Seejuures on ehitus olnud majanduskasvu peamine vedaja juba 2016. aasta lõpust saadik.
Kuigi III kvartali andmetega ehitusturu kohta läheb veel aega, võib eeldada, et sellel aastal sai mahtudelt ületatud isegi 2007. aasta buumiaegne tase. Väga head olud tööturul koos soodsa demograafilise olukorraga on olnud vesi elamuehituse veskile ja iga arendaja proovib praegusest situatsioonist maksimaalset kasu lõigata. Lisaks on käigus hulk olulisi riigi tellimusel elluviidavaid ehitusprojekte, mis valdkonna tähtsust sisemajanduse kogutoodangus paisutavad. Samas on selge, et praegune tempo on ajutine ja juba mõne aasta pärast võivad ehitusmahud jääda oluliselt tagasihoidlikumaks.
Tubli tõuke majanduskasvule on tänavu andnud töötlev tööstus. Nagu rõhutas ka statistikaameti pressiteade, oli selle panus majanduskasvu viimase kolme aasta suurim. Kui I kvartalis suurenes töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus 4,8%, siis II kvartalis 5,6%. Konkreetsetest tööstusharudest on lisandväärtuse kasv olnud tänavu kiirem elektriseadmete tootmises ja masinatööstuses. Samas on lisandväärtus märkimisväärselt kahanenud sellistel olulistel tegevusaladel nagu puidu- ja toiduainetööstus.
Et suurem osa Eesti tööstustoodangust eksporditakse, siis sõltub töötleva tööstuse väljavaade meie kaubanduspartnerite käekäigust. Peamiste sihtriikide kohta tehtud majanduskasvuprognoose uskudes, võib edaspidi tööstuse kasv siiski aeglustuda. Samas on näiteks Põhjamaade puhul paljud sinna eksportivad ettevõtted seotud palju ulatuslikumatesse väärtusahelatesse, mistõttu võib neid Soome või Rootsi sisenõudluse asemel mõjutada hoopis olukord USAs või Hiinas.
Koos viimase kvartali tulemustega avaldas statistikaamet revideeritud andmed 2014.-2017. aasta kohta. Kuigi ka varem on revisjonid SKT statistikat oluliselt muutnud, on seekordne ümberhindamine eriti ulatuslik, seda just 2016. aasta puhul. Mõeldes end tagasi toonasesse ajajärku, edenes Eesti elu küllalt hästi: palgad kasvasid kiirelt, tööhõive aina suurenes ja meeleolu majanduses oli üsna optimistlik. Küll ei tahtnud see positiivne foon kuidagi kokku käia SKT statistikaga, mis esialgu vaid 1,6% suurust majanduskasvu mõõtis. Hilisemate ülevaatamiste tulemusena tõusis hinnang küll 2,1 protsendini, kuid jõuka Euroopaga konvergeeruda sooviva väikeriigi jaoks oli see endiselt vähevõitu. Nüüdse revisjoni tulemusena tõsteti hinnang 2016. aasta majanduskasvule aga lausa 3,5 protsendini, mis tähendab, et tegelikkuses läks Eesti majandusel väga hästi. Muu hulgas selgus, et varem arvatud investeeringute languse asemel kasvasid need 2016. aastal hoopistükkis 3% jagu. Tubli lisapanuse sai ka ekspordistatistika.
Kuigi kahtlemata ei rõõmusta sellised kõikumised ühtegi majandusprognoose koostavat analüütikut, on tegelikkuses hinnangute erinevuse mõju palju ulatuslikum. Nagu tõi oma kommentaaris esile Eesti Pank, oli valitsuse heldema eelarvepoliitika üks ajenditest just aeglane majanduskasv, mida riigi suuremate kulutuste abil sooviti käima tõmmata. Nüüdseks oleme aga teada saanud, et erguteid sooviti süstida vägagi elujõulisele majandusele. Avaliku sektori kulutuste suurendamine ajal, kui majandusel läheb niigi hästi, tekitab ebatervet konkurentsi ressursside pärast ja võib pikas plaanis majandusele hoopis kahju teha.
Hüplik statistika ei ole seotud ilmselt mitte seda koostavate statistikute pädevuse, vaid andmekvaliteediga. Registripõhiste andmete kasutamine ei ole veel piisavalt ulatuslik ja alati ka võimalik. Ettevõtjate motivatsioon statistikaameti päringutele vastamisel on aga olnud ajas pigem kahanev ja selle tagajärjel hinnanguvead sünnivadki. Et olukorra imelist paranemist lähitulevikus pole loota, tähendab see paraku vajadust suhtuda SKT statistikasse skepsisega ja rakendada reaalse majandusolukorra hindamiseks teisi näitajaid.