Põlevkivitööstus korvab Lätile kaotatud maksuraha

Narva elektrijaamad paiskavad aastas õhku miljoneid tonne süsinikdioksiidi. Õiguse eest seda teha peab Eesti Energia ostma saastekvoote, mille hinnad on tänavuse aasta jooksul mitmekordistunud. Tänu sellele on ka riik saanud oodatust suuremat müügitulu. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Kuigi alkoholiaktsiisi laekub sel aastal riigieelarvesse planeeritust 100 miljoni euro võrra vähem, pole rahandusminister Toomas Tõniste sõnul vaja selle pärast muret tunda. Tema muretu meele üks põhjus on tõsiasi, et valdavalt Lätti ära voolanud saamata maksutulu hüvitab riigieelarves muu hulgas saastekvootide müügist teenitud erakordselt suur tulu. 

Mida rohkem kasvavad turul saastekvootide hinnad, seda rohkem peab teiste süsinikdioksiidi tekitajate seas nende eest raha välja laduma ka peamiselt põlevkivijaamades elektrit tootev Eesti Energia. See raha jõuab ringiga riigieelarvesse.

Tänavu kaheksa kuuga on süsinikdioksiidi saastekvootide müügist laekunud riigieelarvesse 78,4 miljonit eurot. See on üle 55 miljoni euro rohkem kui eelmisel aastal sama aja jooksul. Aasta lõpuks suureneb kvooditulu kõigi eelduste järgi veelgi.

Juulikuus tõstis rahandusministeerium saastekvootide müügitulu prognoosi 2019. aastaks ligikaudu 80 miljoni euroni.

Kvoodid on kallinenud mitmekordselt

Tänavu on Eesti müünud saastekvoote veidi üle 9 miljoni ühiku, aasta varem paar miljonit ühikut vähem. Kuid põhiline riigile laekunud tulude kasv on  tingitud saastekvootide järsust kallinemisest. Kui eelmisel aastal maksis kvootide enampakkumistel elektrijaamade korstendest õhku paisatud süsinikdioksiidi tonn 7-8 eurot, siis tänavu esimese poolaasta lõpuks oli hind kerkinud juba 15 euroni.

Teisel poolaastal on hinnaralli jätkunud ja tonni hind ulatus hiljuti juba 25 euroni. Sel nädalal oli hind ligikaudu 22 eurot. See tähendab, et teisel poolaastal peaks riik teenima veelgi priskemat saastekvootide müügitulu.

Eesti ettevõtetest on ülekaalukalt kõige suurem saastekvootide ostja Eesti Energia, kes kasutas oma elektrijaamades tänavu esimesel poolaastal ligemale kuus miljonit tonni süsinikdioksiidi kvoote. Kui võtta aluseks esimese poolaasta keskmine kvoodi hind 12,16 eurot tonni kohta, siis kulutas Eesti Energia kvootide ostuks sel perioodil üle 72 miljoni euro, mis on üle kahe korra rohkem kui aasta varem.

Tegelik summa võib kommunikatsioonijuht Kaarel Kuuse sõnul sellest mõnevõrra erineda, sest osa kvoodikogustest ostetakse tulevikutehingutega varem fikseeritud hindadega. Kuid hindu arvestades on rohkem kui tõenäoline, et kulutused kvootidele jätkavad tõusu.

Kuigi Eesti Energia on teeninud tänu avatud kõrgematele hindadele elektrienergia müügist suuremat tulu, on selle võidu valdavas osas nahka pannud kvootide kallinemine.

Riik teenib aina rohkem

Kuigi Ida-Virumaal paiknev põlevkivitööstus panustab kvootide ostuks üha rohkem raha, peab rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre vajalikuks rõhutada, et otseseost ettevõtte ostukulu ja riigi müügitulu vahel ei ole. "[Saastekvootide] enampakkumistel saadavast tulust laekub igale müüvale riigile tema proportsionaalne osa vastavalt müügis olnud ühikute osakaalule," selgitas ta.

Küll on aga kaudne seos olemas, sest mida kallim on kvoot, seda suuremat tulu riik teenib. Ühe kvoodi vajajana annab Eesti Energia oma panuse ka nõudluse ja hinna kasvuks kvootide turul.

Suutre tõdes, et praeguse hinnataseme jätkumise korral on oodata tänavu kvootide müügitulude ülelaekumist. 50 protsenti sellest suunatakse energiatõhususe, taastuvenergeetika ja säästva transpordi edendamisse ning muude kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse.