Viru vangla kinnipeetavad protestivad taas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru vanglas on kinnipeetavad küll üksteisest eraldi kambritesse paigutatud, kuid siiski tuleb siin ette enne kokku lepitud protestiaktsioone. Viimane oli seotud toidujagaja persooniga. Foto on illustratiivne. MATTI KÄMÄRÄ
Viru vanglas on kinnipeetavad küll üksteisest eraldi kambritesse paigutatud, kuid siiski tuleb siin ette enne kokku lepitud protestiaktsioone. Viimane oli seotud toidujagaja persooniga. Foto on illustratiivne. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Viru vanglas on taas tõusnud pinged, sest osa vange keeldub vanglatoidust, kuna seda jagab neile vastuvõetamatu isik. Rahulolematus on ka filateeliahuviliste kinnipeetavate seas, sest vangla on ootamatult keelanud neil selle harrastusega tegelda.

Viru vanglas keeldub alates eelmise nädala reedest umbkaudu 30 kinnipeetavat vangla pakutavast soojast toidust, põhjendades seda kaasvangist toidujagaja sobimatusega, kirjutas Postimees.

Subkultuurist tulenev

Toidust keeldumine sai alguse 2. novembril ning alates sellest on toidust keeldujate arv iga päev varieerunud. Vangla pakutavat toitu pole päevade lõikes vastu võtnud 22-33 vangi, kes Põhjarannikule teadaolevalt elavad vangla kõige rangemate turvareeglitega osakonnas, millel seetõttu mitteametlik nimi Supermax.

Toidust keeldujatel on võimalik osta endale süüa vangla kauplusest, seega nad ilma söögita ei jää.

Põhjaranniku andmetel on toidujagajaks pandud kinnipeetav, kes on nõukogudeaegse vangla subkultuuri tähenduses kõige madalama staatusega isik, keda kaasvangid on seksuaalselt ära kasutanud.

LEANYKA LIBEON: Tööle on määratud selleks sobilik inimene ja me ei pööra tähelepanu tõekspidamistele, mis seadusele vastanduvad.

"Me ei tee selle kohta oletusi. Tööle on määratud selleks sobilik inimene ja me ei pööra tähelepanu tõekspidamistele, mis seadusele vastanduvad," vastas justiitsministeeriumi vanglate pressiesindaja Leanyka Libeon Põhjaranniku täpsustavale küsimusele.

Oktoobri lõpus sai läbi üle kahe kuu kestnud Tallinna vangla vangide toidust keeldumine. Ka sel juhul põhjendasid kinnipeetavad toidust keeldumist sellega, et neile ei sobi toidujagaja isik, kes on langenud vangla subkultuuri hierarhias madalamale tasemele.

Tallinna vanglas oli toidust keeldujate arv nädalate lõikes erinev, jäädes enamasti 30st allapoole. Tallinna vanglas sai toidust keeldumine läbi siis, kui toidujagaja vanglast vabanes.

Protest lõppes kriminaalsüüdistusega

Ent ka Viru vanglas ei ole praegune vangide toidujagaja vastane protestiaktsioon esimene omataoline.

Tänavu septembris mõistis Viru maakohus süüdi 17 praegust ja endist Viru vangla kinnipeetavat, keda süüdistati massilistes korratustes osalemises.

Süüdistuse kohaselt sai kogu juhtum alguse juba 2015. aasta 12. juunil, kui mitmed Viru vangla kinnipeetavad keeldusid toidust, avaldades sel kombel protesti toidujagaja vastu. Nimelt teadsid vangid, et toidujagajaks määratud mees on homoseksuaal, ning nõukogude ajast pärit vanglakommete kohaselt on tegemist kõige madalama staatusega isikuga. Seetõttu ei pidanud osa vange võimalikuks sellelt toidujagajalt toitu vastu võtta ning nõudis, et ta vahetataks välja.

Kui vangla seda ei teinud, lepiti süüdistuse kohaselt kokku ühises protestiaktsioonis. 2015. aasta 23. juunil kell 22.55 algas kambrites laamendamine, mille käigus lõhuti metallnõude ja WC-poti loputuskasti tükkide abil 10 kambri aknad. Lõhkumisega tekitasid kinnipeetavad materiaalset kahju Riigi Kinnisvara ASile ja Viru vanglale kokku umbes 800 eurot.

Väidetavalt väljendati protesti veel ka selle vastu, et vangla oli piiranud kinnipeetavate telefonikõnesid ning praktiseeris vangide kambritesse lukustamist.

Viru maakohus mõistis süüdistatavatele eri raskusastmega karistused: need kaheksa meest, kes endiselt vangis istuvad, said põhiliselt vangistusaega juurde, need, kes juba väljas, kas rahalise karistuse või tingimisi vangistuse. Ent suuremaks karistuseks oli paljudele hoopis menetluskulu, mis neilt välja mõisteti − juba kaitsekulud ulatusid süüdistatavatel 1500 kuni 6000 euroni.

Markide kogumine keelati

Eelmisel nädalal aga nörritas vangla neid kinnipeetavaid, kes harrastavad markide kogumist − neid on vanglas väidetavalt tosina jagu. "Olen seitse aastat markide kogumisega tegelnud, neid on saadetud mulle mitmest riigist, kokku on minu kollektsioonis 12 000 marki. Aga siin on inimene, kes on 20 aastat sellega tegelnud ja kelle kogus on 80 000 - 90 000 marki. Nüüd äkki öeldakse, et ei tohi, et kodukord ei näe seda ette," kurtis Põhjarannikule kinnipeetav Oleg Kozlov. Tema sõnul keelati üle aasta tagasi kinnipeetavatel suitsetamine, vangid on pöördunud kohtusse, kuid kohus pole siiani oma seisukohta öelnud. "Nüüd minnakse markide kallale. Olen eluaegne vang ning markide sorteerimine oli siin minu viimane rõõm, millega vabal ajal tegelda, nüüd võeti seegi ära," sõnas Kozlov, kes tagatipuks jäi eelmisel nädalal vanglas ka tööta ning tema enda sõnul talle mingeid põhjusi ei öeldud.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus väitis Põhjarannikule, et postmargid on levinud vahend narkootikumide vanglasse sisse toomiseks, seetõttu on paberile kleebitud postmargid vangla kodukorra järgi keelatud. "Postmarke võib vangidele saata eeskätt vanglaväliseks suhtluseks − näiteks kui vangil endal ei ole raha, et kirjavahetuse pidamiseks marke osta."

Rammuse sõnul on Viru vanglas olnud vangidel võimalus paigutada margid ja albumid lattu või saata posti teel vanglast välja.

Kozlovi sõnul ei kogu tema neid marke, mis on juba ümbrikule kleebitud, vaid talle saadetakse lahtisi marke ümbrikus. Kuidas sellised margid vangla julgeolekut ohustavad?

"Jah, me näeme selles ohtu. Ka albumitesse pandud marke on lihtne kasutada narkoaine hoidmiseks."

Ent korduvale küsimusele, kas on olnud fakte, kus postmarke on kasutatud uimastite vanglasse smugeldamiseks, pressiesindaja ei vastanud.

 

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles