Venelased ostavad viisa pärast Vokas kortereid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Odavad Voka korterid on venemaalaste seas üha populaarsemad. Osa soetab siin elamise selleks, et suvitada, osa jällegi, et Schengeni viisa saamine oleks hõlpsam.
Vokas on 12 suuremat kortermaja, kortereid igas neist umbes 24. Ühes neist elab ühes trepikojas neli üksikut meest, teises trepikojas samuti neli üksikut meest. Ülejäänud korterid on peaaegu kõik müüdud Vene riigi kodanikele.
Voka korteritele idast suur tung
Korteriühistu Vokamäe juhatuse liige Ursi Joost tõdes, et olukord on rohkem kui kummaline. "Käisin ühel päeval just Jõhvis rääkimas maakleriga, kes nentis, et teil on seal Vokas korterite peale Venemaalt lausa tung," tõdes Joost.
On aga ka neid, kes ostnud korteri, seal ise eriti ei käi. Ja on ka neid väheseid, kes sõidavad Peterburist Vokka külla igal nädalavahetusel ja rõõmustavad Eesti "suvila" üle, kuna suures linnas ei ole lastel kusagil ringi joosta.
Kinnisvarafirma Uus Maa maakler Hannes Hallik ütles, et venelased ostavad kortereid tõepoolest erisugusel eesmärgil. "Osa on selliseid, kellele ka Narva-Jõesuu tundub liiga suur ja lärmakas, ning nad tahavad "derevenskoje mesto´t"."
Kui kaubaks lähevad reeglina väiksemad korterid, siis Hallikul oli üks klient Venemaalt, kes ostis Vokas 4toalise korteri. "Sellist korterit on keeruline müüa, aga tema ostis, kuna tal on 7-liikmeline pere. Nüüd on see klient väga rahul ja käib seal kogu aeg perega suvitamas."
Kinnisvara viisat ei taga
Teised korteri soetajad maksavad vaid kommunaalarveid, aga ei ela seal. "Tean üht Venemaa elanikku, kes on oma korteri välja üürinud, kuid kasutab seda viisa saamiseks," rääkis Hallik.
Ka praegu on Hallikul paar tellimust Venemaalt leida Vokas sobiv korter. "Eks need, kes on siin juba ostnud, jagavad infot tuttavatele," rääkis ta.
Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor, läinud aasta märtsis Vene võimude poolt riigist välja saadetud endine Peterburi Eesti aukonsul Rasmus Lumi nägi Voka puhul selget võimalust viisaskeemitamiseks. "Kahtlemata võib kinnisvara soetamine olla seotud Schengeni viisaga," ütles Lumi. "Spekuleerida ei saa, aga võib arvata, et just sel eesmärgil soetatakse seal kinnisvara. Välistada seda ei saa."
Lumi selgitas, et kui inimene on ostnud Eestis kinnisvara ja sellele viidates soovib taotleda viisat, siis võidakse anda tavalistel alustel viisa, aga sellest võidakse kaalukate asjaolude ilmnemise korral ka keelduda. Seega kinnisvara omamine iseenesest viisat ei taga, küll aga võivad Vene kodanikud arvata, ja seda ka mõneti põhjendatult, et kui sul on Eestis kinnisvara, siis on pisut tõenäolisem, et viisa väljastatakse. Eriti kui inimesel on korralik Schengeni viisa ajalugu ja on teada, et ta käib siin ka oma kinnisvara haldamas.
"Kui selgub, et seda kuritarvitatakse, siis edaspidi viisa saamine enam nii lihtne ei ole," ütles Lumi. Tema sõnul ei ole võimalik välja tuua, kui palju on kinnisvara alusel viisasid antud, kuna seda eraldi ei fikseerita. "Juhul kui inimesed reaalselt tulevad oma kinnistusse ööbima, viibima, aega veetma, siis on viisat eesmärgipäraselt kasutatud. Kuritarvitamine on muidugi see, et kui ostetakse endale Eestis mingi kuur, aga käiakse hoopis Pariisis šoppamas," tõdes ta.
Lumi hinnangul peaks suutma ajendit tuvastada viisa taotlemise juures, kuigi see pole sugugi lihtne. "Kuid meie konsulid annavad endast parima, et menetluse käigus teha õiged otsused."