Poissmeheköök igatseb seltskonda

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige olulisemaks kokkamise juures peabki Peeter Sauter meeleolu - kindlasti kandub hea tuju üle toidusse.
Kõige olulisemaks kokkamise juures peabki Peeter Sauter meeleolu - kindlasti kandub hea tuju üle toidusse. Foto: SCANPIX

Valmistudes kirjutama teemal "poissmeheköök", sattusin kirjanik Peeter Sauteri otsa, kes oli sõna otseses mõttes viimaseid minuteid poissmees.

Kokana tuntust kogunud Eesti kirjanike liidu esimees Karl-Martin Sinijärv andis 2000. aastal välja raamatu "Poissmehe kokaraamat".

Söömine ühendab

Kui olin temaga ühendust võtnud, tunnistas mees, et tegu oli veidi libateemaga, sest raamatu ilmumise ajal oli ta juba mõnda aega abielus olnud.

"Ehk leiad kellegi päris poissmehest kokandushuvilise - neid peaks ju küllaga olema. Sauter on praegu poissmees ja muudkui käib, toidukott näpus. Järelikult kokkab!" kirjutas Eesti kirjanike paavst mulle.

Nii võtsin kirjanik Peeter Sauteriga ühendust ja... selgus, et mehel oli tund pärast minu telefonikõnet abielu registreerimine. Seega on käesoleva kirjatöö näol tegu, võib öelda, Sauteri kui poissmehe testamendiga köögi vallast vahetult enne abieluranda (taas)purjetamist! Soovime talle tema teises abielus edu ja õnne ning kuulame, mis tal öelda on.

Sauter meenutab aega pärast lahutust, mil ta polnud harjunud valmistama vähe toitu - on tal ju 6 last. "Olen küll paks, aga tegelikult ei kühvelda sisse suuri koguseid - võib-olla see on ainevahetuse viga."

Igatahes. Siis vedas näiteks sõber Margusel, kellele sai helistatud, kui suur pannitäis õunakooki ootas söömist. Tore olemine ja sotsiaalne elu olid garanteeritud!

Köök - paik meditatsiooniks

Sauter arvabki, et söömine on mõnus; sööv inimene õnnelikum, ei tee kellelegi paha. Ja meenutab alkohoolikust kirjaniku Raymond Carveri novelli "A Small, Good Thing" ("Väike, hea asi"), kus perekond kaotab autoavarii läbi poja ja neile hakkab pinda käima pagar. Hiljem meenub leinavatele vanematele, et nad olid lapsele tellinud sünnipäevaks tordi. Lugu lõpeb sellega, et kummaline, vähese jutuga pagar söödab neile saia ja lohutab neid, rääkides, kuidas söömine muredest eemale viib.

Sauter meenutab ka aega sõjaväes, kus ta sõi end tõesti paksuks. "Kui on stressiolukord, sööb inimene mõnikord stressi pärast."

Ja ekstrasensid räägivad, et mõni inimene "muretseb" endale kõhu, sest see aitavat kaitsta bioenergeetiliste rünnakute eest...

Sauterile meenub, et köök on enamikus korterites ja kodudes üks tõeliselt mõnus paik. Mees räägib, kui palju ta on köögis raamatuid läbi lugenud ja aeg-ajalt seal ka kirjutanud - nii copywriter´i asju kui oma kirjanduslikke tekste. "Köök on paik, kus saab mediteerida, ta on neutraalne. Kui majas on palju inimesi, anastab keegi köögi ja sätib end seal sisse. Muidugi, ka kemps on hea koht üksi olemiseks," kandub viimaseid hetki poissmees taas aega enne abielulahutust.

Sauteri loomingust ei leia Nero Wolfi (krimikirjanik Rex Stouti kõhukas geeniusest detektiiv, kes hindas enim köögikunsti ja orhideekasvatust) taolisi tegelasi, kellele söök oleks kõige tähtsam asi elus. "Toit muutub aktuaalseks, kui süüa ei ole, kui on unistus toidust."

Nukker põli

Poissmeheelu nukrusest meenub Sauterile külmik tema ateljees. "Iga paari päeva tagant käid seal ja asendad külmikus oleva piima ja viinerid uutega. Ehkki eelmisest piimapakist keegi eriti joonud ei ole - joon piima vaid tee sees. Proovin midagi kirjutada ja siis lahkun. Paari päeva tagant kordub sama rituaal."

Kuivanud suitsujuut ja -vorst, mis veel vaevu süüa kõlbavad, aga õnneks siiski ei hallita, võiksid olla nukra poissmeheköögi märksõnad.

Rääkides köögist, tunnistab kirjanik, et armastab lihtsaid roogi ja maitseid - vahel tekib ka isu näiteks rannakarpide või krevettide järele, aga seegi kraam ei seisa kaua. "Siis nukrusega viskad halvaks läinud toidu ära ja saad aru, et su elu pole korralik ja korrapärane, et oled uisapäisa elu peal."

Kes on peremees köögis, kui Sauter on abielus? "Nii ja naa. Vahel on tore vaadata, kui keegi kokkab. Teinekord on tore koos teha - üks hakib sibulat ja teine rullib tainast. Söögitegemine on ju mõnus ühistegevus. Aga näiteks spinatiroad, mis mulle eriti meeldivad - panen seda mitmele poole sisse -, valmistan ise."

Nii kirjandus kui kokandus on ju loomingulised tegevused? Sauterile meenub Salvador Dali ütlus, et maalimine on ka nagu kunst, aga kokandus on siiski ülim. "Kokates läheb inimene ikka kirega asja kallale. Kirjutamine ja maalimine on ka maitsemeele naudinguga seotud, aga hea roa valmistamisele minnakse himukalt, sest suu jookseb vett, maitse on juba suus."

Sauter arvab, et kirjanik ei tohiks liigselt mõelda, kuidas publik ta teksti vastu võtab. Sellele mõtlemine võib teksti lausa tappa. Aga köögis on lood teised.

Kujundaja ja kirjamees Sverre Lasn sõitis hiljuti ühes oma naisega autos Itaaliasse. Kuna teel oldi pikka aega näljas, ei läinud neile ühes pitsarestoranis tellitud suurtest pitsadest eriti palju sisse. Selle peale ilmus restorani saali temperamentne kokk, kes kätega vehkides andis mõista, et ei lepi sellega, kuidas tema loomingusse suhtutakse. Asi pöördus paremas suunas alles pärast seda, kui Sverre oli hotellist Viru Valge toonud ja kokaga leiti lepitus.

"Kokakunsti hindamine või mittehindamine on oluline moment. Mulle ei meeldi, kui keegi pikalt mu raamatut kiidab, aga mu valmistatud roogasid võiks kiita küll," tunnistab Sauter.

Kuidas on joogiga köögis? Toidu sissegi pannakse alkoholi ja seda tehes võetakse tropid - rääkimata toidu kõrvale joodust. Sauter ise armastab lahjemaid jooke, nagu õlu ja vein. "Erisuguseid mürke võiks veel olla - mõnele alkohol ei sobi. Kanepiga küpsetatakse Amsterdamis kakukesi ja maagilistest seentest tehakse roogasid - tuleb vaid jälgida, et maagia välja ei auraks," muigab mees.

Kõige olulisemaks kokkamise juures peabki Sauter meeleolu. Kindlasti kandub hea tuju üle toidusse - kui mitte muul moel, siis detailide kaudu. Hakitud till tavalisel keedukartulil võib panna kogu köögi hõiskama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles