Kaks ettevõtet rajavad Narva oma logistikakeskuse

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva logistika- ja tööstuspargi esimesed maatükid on endale omaniku leidnud - kaks ettevõtet ehitavad siia logistikakeskuse, mis peaks valmis olema hiljemalt nelja aasta pärast.
Narva logistika- ja tööstuspargi esimesed maatükid on endale omaniku leidnud - kaks ettevõtet ehitavad siia logistikakeskuse, mis peaks valmis olema hiljemalt nelja aasta pärast. Foto: Ilja Smirnov

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus allkirjastas eelmisel nädalal kahe välisinvestoriga lepingu logistikakeskuse rajamiseks Narva logistika- ja tööstusparki, mis toob lähemal neljal aastal Narva 20 miljoni eurose investeeringu ning vähemalt 50 töökohta.

Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus allkirjastas kahe logistikakeskuse rajamiseks lepingud Saksa ja Venemaa investoritega. Mõlemad ettevõtted planeerivad järgneva nelja aasta jooksul välja ehitada üle 40 000 ruutmeetri laopindasid, milleks investeeritakse ligikaudu 20 miljonit eurot.

Kuuendik kaetud

Kui leping, mille sihtasutus oma klientidega sõlmib, näeb ette vähemalt 5 miljoni euro suuruse investeeringu tegemist, siis mõlemad logistikakeskused on nii suured, et investeering ületab ette nähtud mahud. "Arvestades, et laopinnad on kokku üle 40 000 ruutmeetri, siis on selge, et investeeringute maht on oluliselt suurem," ütles SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik.

Kokku võtavad kaks ettevõtet enda alla Narva logistika- ja tööstuspargile ette nähtud 60 hektarist veidi enam kui kuuendiku ehk siis 12 hektarit. Ehitustööd peaksid pargis algama kevadel.

Ettevõtetele vajalikud hooned ehitavad investorid, samal ajal kui vajaliku infrastruktuuri ehitab neile sihtasutus, kes selleks ka ettevõtluse arendamise sihtasutuselt toetust saanud. Esimene hange ehitamiseks küll tühistati, kuid uus hange kuulutatakse välja hiljemalt järgmisel nädalal. "Kuna meie sademeveekanalisatsiooni hange oli planeeritust kuus korda kallim, siis kuulutame esialgu välja hanke vee-, keskküttesüsteemide, side- ja teedevõrgu ehitamiseks ning sademeveekanalisatsiooni projekteerime uuesti," rääkis Kuusmik.

Mõlemad Narva logistika- ja tööstuspargis maad omandanud ettevõtted hakkavad toimetama sama skeemi järgi: ettevõtted teevad Narva oma laod, kuhu veetakse kaupa Hiinast läbi Eesti sadamate. "Esialgu ilmselt läbi Muuga sadama. Kui Sillamäe sadam oma konteineripoole valmis saab, siis siitkaudu, ning Narvas pakitakse see lahti ja komplekteeritakse ümber," rääkis Kuusmik. Narvast edasi liigub kaup Venemaale, Baltikumi ja Ukrainasse.

Venemaa ettevõte tegeleb elektroonikamüügiga, vahendades Redmondi kaubamärgi all toodetud kodutehnikat. Nende kaup läheb eelkõige Venemaale. Vähemalt esialgu, sest ettevõte alles teeb algust turu leidmisega Baltikumis ning teistes Ida-Euroopa riikides. Saksa ettevõttel seevastu on nii Baltikumis kui Ukrainas turg olemas. Mille müümisega see ettevõte tegeleb, Kuusmik ettevõtte konfidentsiaalsuspalvele viidates öelda ei saa.

Venemaa investori, OÜ Estin Warehousing juhi Andrei Avdejenko sõnul ehitatakse esialgu laopind, mille suurus on 10 000 ruutmeetrit. Tulevikus võib see kasvada 30 000 ruutmeetrini. Narva eeliseks asukohana on Vene turu ja Tallinna sadama lähedus. "Meile teeb veidi muret riigipiiri läbilaskevõime, aga usun, et see probleem on lahendatav," ütles Avdejenko, kelle sõnul plaanivad nad ka oma transpordifirma loomist Eestis.

Huvi kasvab

Kuusmiku sõnul näitab see, et korraga said tehingud sõlmitud täpselt ühe süsteemi järgi töötava ettevõttega, seda, et huvi Narva logistikapargi loomise vastu on suur ning selliseid tehinguid võib sündida veelgi.

Kokku peab sihtasutus praegu Narvat silmas pidades läbirääkimisi seitsme ettevõttega, kelle seas on nii logistika- kui tootmisettevõtteid, ning selle aasta jooksul loodetakse kolmega neist veel ka lepingu sõlmimiseni jõuda. "Kui logistikaettevõtted võtavad otsused vastu kiiresti, siis tootmisettevõtetega on protsess aeglasem - nemad uurivad asukohta põhjalikult ning otsuseid kaalutakse pikalt," tunnistas Kuusmik.

Lisaks Narvale tegeleb sihtasutus tööstusalade koordineerimisega veel kolmes omavalitsuses. Jõhvi logistika- ja äripargiga ollakse niikaugel, et oktoobris peaks saama kinnitatud detailplaneering. Sama kaugel ollakse Kohtla-Järvel. Kiviõlis on planeering osaliselt kehtestatud ja osaliselt tegemisel.

"Peame Jõhvis konsultatsioone kaheksa ettevõttega," ütles Kuusmik, kelle sõnul oleneb see, kui kiiresti lepinguteni jõutakse, sellest, kui kiiresti on riik valmis maad üle andma. Kohtla-Järvele tulemiseks on ettepanek tehtud kahele rahvusvahelisele tootmisettevõttele, kelle positiivse otsuse korral oleks vajadus maade järele 120 hektarit. Kiviõli puhul on ettepanek koostöö tegemiseks tehtud kolmele ettevõttele.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on oma äriplaanis ette näinud 4400 töökoha loomist aastaks 2019. "Püüame äriplaanis seatud eesmärkidest ka kinni pidada. 2019. aastani on veel veidi aega," ütles Kuusmik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles