Mäetaguse tammikut hakkavad hooldama mägiveised

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mägiveiseid kasvatavad siin kandis teisedki, nii et kogemusi pole vaja kaugelt otsima minna.
Mägiveiseid kasvatavad siin kandis teisedki, nii et kogemusi pole vaja kaugelt otsima minna. Foto: Matti Kämärä

MTÜ Avatud ja Hoitud Loodus kavatseb soetada kolmteist mägiveist, kes võsast puhtaks tehtud Mäetaguse tammiku hooldamise enda mureks võtaksid.

Keskkonnainimesed alustasid Mäetaguse tammiku võsast puhastamist juba neli aastat tagasi, kui toonane looduskaitsekeskus talgute korras esimesed neli hektarit korda tegi. Jupikaupa jätkas keskkonnaamet ning nüüd on kogu 52 hektaril laiuv kaitseala hoopis teist nägu. Võsa aga kasvab üha uuesti ning seda peaks maha võtma ikka ja jälle. Nii hakkaski keskkonnaamet juba paar aastat tagasi nuputama, kuidas seda kõige lihtsamini teha. Kui mägiveiste mõte pähe tuli - Lääne-Eesti rannikuäärsetel niitudel kasutatakse neid väga edukalt -, uuriti kohalike elanike käest, kas ehk keegi sooviks neid kasvatama hakata.

"Küpsesime selle mõttega kaks aastat ja siis otsustasime abikaasaga, et võtame ette," rääkis keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Heldi Aia, kes on nüüd ühtlasi kaitsealade hooldamiseks loodud MTÜ Avatud ja Hoitud Loodus juhatuse liige. "Kaitseala on meie kodust täpselt üle tee, nii et asukoht on igati sobiv."

Veiste kasvatamisega Aial kogemusi ei ole, aga maainimesena on ta igasuguste loomadega kokku puutunud. "Lähikonnas elavad sugulased lubasid nõu anda, kui vaja. Käisime ka Toilas tuttavate juures neid veiseid vaatamas ja kogemusi uurimas," rääkis ta.

Mägiveiste hooldada jääks 15 hektarit puisniitu, kolm aedikut nende jaoks on keskkonnaameti tellimusel juba valmis ja ootel.

"Aedikud paigaldati nii, et need inimeste harjumuspäraseid jalutusradu ära ei lõikaks," lubas Aia, et veised inimesi segama kindlasti ei hakka, pigem lisavad nad kaitsealale väärtust. "Korraga on loomad ainult ühes aedikus, kui see puhtaks süüakse, viime edasi järgmisse. Asjatundjate sõnul suudab üks loom hooldada ühte hektarit, nii et 13 veist on 15 hektari jaoks paras."

Heldi Aia sõnul söövad mägiveised hea meelega meetri kuni poolteise kõrgust võsa, seetõttu oleks neid kevadest sügiseni lihtne pidada. Talveks ehitatakse mägiveistele kodu lähedusse katusealune ning viiakse sinna hein ette.

"Esimestel aastatel tuleb hein osta, hiljem vahest soetame endale tehnika ja saame oma maid heina tegemiseks ära kasutada," arvas ta.

Tegelikult sõltub mägiveiste tulek keskkonnainvesteeringute keskuse otsusest: just sealt taotles MTÜ veiste ostuks raha.

"Ma väga loodan, et tuleb positiivne otsus - kaitseala jätkusuutlik hooldus on meil ka kaitsekorralduskavasse sisse kirjutatud ning keskkonnaameti toetuskiri on meil ka," ütles Aia.

KIKi otsus peaks teatavaks saama lähikuudel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles