Toasoe võib hakata tulema loomakontidest

Andres Veske sõnul on kondijahu energiasisaldus suurem kui põlevkivil ning kuna tegu on biokütusega, siis ei ole tema kasutamiseks vaja osta ka saastekvoote. Foto: Peeter Lilleväli

Kui Viru Keemia Grupi katsetused vilja kannavad, võib lähitulevikus osa energiast, mis Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas majad soojaks kütab, tulla kondijahu põletamisest.

VKG Soojuse juhatuse liige Andres Veske ütles, et küttefirma kavatseb hakata ostma loomsete jäätmete ümbertöötajatelt kondijahu, et kasutada seda kütusena oma kateldes soojusenergia tootmiseks.

Suurem energiasisaldus

Veske sõnul ei ole loomsete jäätmete töötlemisel tekkivale kondijahule seni mõistlikku kasutust leitud. "Kondijahu on üsna mõttetu niisama kusagile ladustada. Tegu on enam kui kaks korda energiarikkama kütusega kui põlevkivi," sõnas Veske, tuues näiteks, et kui põlevkivi energiasisaldus on ligikaudu 8,5 megadžauli, siis kondijahul ulatub see 18,5ni. "Igal juhul on mõttekas seda kütusena kasutada."

Veske sõnul on VKG praegu tegemas kaupa kondijahu ostmiseks Lääne-Virumaal Väike-Maarjas asuvast loomsete jäätmete ümbertöötamise tehasest, ent tulevikus on plaanis osta seda mujaltki.

Väike-Maarjast võiks VKG saada Veske sõnul hinnanguliselt 1500-2000 tonni aastas. "Meie kütusebilansist moodustaks see tühise osa, sest praegu põletame ainuüksi ühel päeval Ahtme jaamas 400 tonni põlevkivi. Ent tähelepanuväärne on, et oleme sellega algust tegemas," ütles Veske.

Kvoodivaba kütus

Praegu teeb VKG Soojus ettevalmistusi kondijahu põletamiseks Ahtme jaamas ja selleks esitatakse lähiajal keskkonnaametile taotlus oma keskkonnakompleksloa ümbervaatamiseks. "Niipea kui loa saame, hakkame kondijahu kasutama, esialgu Ahtme jaamas kuni selle sulgemiseni järgmise aasta lõpuni. Kuigi oleme väikese katsepõletuse teinud, ei tea me praegu veel päris täpselt, kuidas see kütus katlas käitub. Vaatame, mis ta teeb katla küttepindadele, kuidas ta käitub, missuguseid heitmeid suurendame," märkis Veske, lisades, et kui need küsimused saavad selgeks, võib kõne alla tulla kondijahu põletamine ka Kohtla-Järvel Põhja soojuselektrijaamas.

Lisaks suuremale kütteväärtusele meelitab kondijahu kasutama ka asjaolu, et tegu on biokütusega, mille kasutamiseks ei tule osta saastekvoote. "Kui sellele kütusele hakkab tulevikus laienema ka elektritoetus ehk riik hakkab sellist elektritootmisviisi subsideerima, siis, ma kujutan ette, muutub kondijahu põletamine väga atraktiivseks. Ilmselt hakkavad ka Narva jaamad sellest huvituma," arvas Veske.

Väike-Maarjas loomsete jäätmete käitlemisega tegeleva riigiettevõtte Vireen tegevjuht Peeter Maspanov kirjutas juba viis aastat tagasi põllumajandusministeeriumi infolehes Maaelu Heaks, et ajast aega on eestlane saanud soojust ahju puudega küttes, kuid tulevik võib kõrvuti teiste bioenergiaallikatega olla ka lihakondijahu ja rasva päralt.

Tänavu suvel tõdes ta Äripäevas, et lihakondijahu ja tehnilist rasva pole paraku sisuliselt olnud võimalik Eestis realiseerida, kuna euroliidust lähtuvad seadused nõuavad, et kõik esimese kategooria loomsetest jäätmetest valmistatud produktid peab ringlusest likvideerima ehk siis ladestama prügilatesse. Samas lisas ta, et loodetavasti on nüüd siiski jää liikuma hakanud, sest keskkonnaamet on soostunud lihakondijahu põletamist lubama.