Iseendale rohelise augu kaevamine

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Euroopa kliimapoliitika reeglistiku tagajärjel hakkab sündima üha kummalisemaid asju.

Traditsioonilistele ja kõige odavamatele energiatootmisviisidele pannakse kukile mitmesuguste saastekvootide ostmise kohustus, mille tagajärjel energiahinnad piirkonnas kallinevad. Samal ajal toetatakse uusi nii-öelda rohelisi tootmisviise, mille evijatele makstakse lisaraha peale. Kusjuures nendesamade maksumaksjate käest kogutud raha, kes kõige selle tulemusel peavad ka elektri eest varasemast rohkem maksma hakkama. Roheliste energiakunnide hiilgav lobitöö!

Tootjad üritavad uue olukorraga kohaneda ja hakkavad kütuseks otsima kõikvõimalikke asju, mis põlemisel vähegi energiat annavad ja saastekvoodivabad on. Nii hakkavadki kateldesse rändama prügi ja kondijahu. Kui mets on seni olnud Eesti uhkuseks, siis ajapikku jääb seda rikkust ilmselt märksa vähemaks, sest Euroopa kliimapoliitika soosib Narva jaamades puidu põletamist märksa enam kui põlevkivist elektri tegemist.

Võimalik, et sellisel lähenemisel ongi olemas positiivne mõju maailma kliimale, kuigi selle ala asjatundjad vaidlevad selle üle tuliselt ja veenvat selgust pole.

Kõige hukutavam näib aga seejuures, et muutes energia tootmise veelgi kallimaks, nõrgestab niigi majandusraskustes siplev Euroopa globaalses konkurentsis end veelgi, sest teised suured majandused nende reeglitega kaasa pole tulnud. Mujal tehakse jätkuvalt elektrit sellest, mis hetkel kõige kasulikum ja soodsam.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles