Õrn lootusekiir Kreenholmi naistele

Kuigi see lootus, et 153 aasta pikkuse ajalooga Narva tekstiiligigant Kreenholm veel ellu ärkab, on pärast tema pankroti väljakuulutamist muutunud üha nõrgemaks, ei olnud see siiani siiski veel päris kustunud.

Veel sel sügisel oli pankrotihaldur küllaltki lähedal tehingule firmaga, mille esindajad jõudsid lubada, et panevad ettevõtte taas tööle ja kutsuvad suurema osa töö kaotanud enam kui 500 naisest tööle tagasi. Paraku ei saanud sellest plaanist asja.

Äsjase tehingu tulemusel lähevad Kreenholmi viimased seadmed Rootsi firmale, mille omanikel on Narvas väike, 30 töötajaga tekstiiliettevõte ning plaan tootmist laiendada. Kuigi on tõenäoline, et sinna on võimalik tööle saada vaid väikesel osal Kreenholmi naistel, jätab see siiski lootusekiired alles. Põhiküsimus on see, kuivõrd hästi suudetakse hakata tegema tavalistest voodilinadest ning padjapüüridest keerukamaid ja kallimaid tooteid ning nendele ostjaid leida.

Kuigi odava palgaga leppivad Aasia nobenäpud on Euroopa tekstiilitööstusele kõva põntsu pannud, ei ole see tööstusharu siiski päris välja surnud isegi nendes riikides, kus töötund maksab kordades rohkem kui Eestis. See on võimalik vaid siis, kui kasutatakse nüüdisaegset tehnoloogiat ja tehakse asju, mis Aasia masstootmise jaoks võimetekohane pole, ning ollakse seejuures kiired ja täpsed tarnete korraldamisel.

Täiesti lootusetu variant olnuks, kui Kreenholmi seadmed ostnuks mõni firma vaid selleks, et need ida poole toimetada või lihtsalt vanaraua kokkuostjatele vedada.