Püssist pärit noormees otsib oma kohta popmuusika karmis konkurentsis

Dmitri Kurilov usub, et muusika leidis tema, ja võib isegi öelda, et juhuslikult - saatuse tahtel sattus ta õigel ajal õigesse kohta ja oli eksperimentidele avatud. Foto: Erakogu

Lavanime Dimmy Rocks tagant leiame omakandimehe - Dmitri Kurilovi Püssist. "Tuult tiibadesse, sul on annet!" - neid sõnu on ta kuulnud oma elus mitmeid kordi ja leiab, et kaasinimeste toetus aitab tal loominguliselt areneda.

Laval esinemise vastu tunneb Dmitri huvi lapsepõlvest, mil ta käis mitu aastat näite- ja tantsuringis. Esimest korda esines ta lauljana 7. või 8. klassis.

Head õpetajad kodukandis

"Esimene etteaste kutsus esile niisuguse elevuse, et mul ei jäänud midagi muud üle - vähemalt tookord näis see nii -, kui jätkata," meenutab ta. "Tasapisi hakkasin aru saama, et suudan muusika vahendusel pakkuda vaatajale erilisi emotsioone, öelda midagi olulist või mitteolulist, mõjutada inimeste meeleolu ja hingeseisundit. Mõistsin, et laul ja muusika on minu eneseväljendus. See annab mulle laia pinna loominguliseks tegevuseks ja stiimuli enesearendamiseks."

Kooli lõpetamise ajaks ei olnud Dmitril enam kahtlusi, et ta seob oma edasise elu muusikaga. Ent küsimus, kus oma haridusteed jätkata, oli veel lahtine. Ta ütleb, et ei tundnud end päris kindlalt, sest seljataga oli vaid paariaastane kiirkursus muusikakoolis, mida on kõrgema muusikaõppeasutuse jaoks vähevõitu. Lõpuks otsustas ta vanemate ja õpetajate toetusel esitada dokumendid Viljandi kultuuriakadeemiasse.

"Meie muusikakoolis töötab palju selle kooli lõpetanuid," selgitab muusik oma valikut. "Mulle meeldis, kuidas nad tunde andsid - seal oli alati palju loomingulisust ja muusikat. Solfedžoõpetaja Vija-Annija Nappa, klaveriõpetaja Lilian Pärtna ja lauluõpetaja Tiina Damman aitasid ning julgustasid mind palju. Juba kooliajal esinesin tihti mitmetes linnades ja valdades, seepärast ei olnud nendel minu kutsevalikus erilisi kahtlusi. Arsti või insenerina oli mind raske ette kujutada. Ka ema toetas, ta on loominguline inimene, joonistab hästi. Ta on mu alatine nõuandja loominguga seotud asjades. Ühesõnaga, mulle öeldi: "Proovi, sa oled andekas!" ja ma tegin otsuse.

Sisseastumine ei olnud lihtne - abiturientidelt nõutakse muusikateooria tundmist väga kõrgel tasemel ja muusikahariduse "kiirkursusest" jäi väheks -, ent Dmitril õnnestus oma kauni häälega võita komisjoni poolehoid. Talle tehti ettepanek õppida veel teooriat ja tulla end õppeaasta alguses uuesti näitama. Ta sai selle ülesandega hakkama ja võeti akadeemiasse vastu. Praegu õpib Dmitri viimasel kursusel ja saab isegi stipendiumi.

Sõbralikus atmosfääris

Dmitri peab oma valikut õigeks, sest Viljandis leidis ta sõbraliku õhkkonna, millest võrsuvadki head muusikalised kollektiivid ja andekad muusikud.

"Mulle meeldib siin õppida, olen selle ajaga õppinud mitut instrumenti mängima, lauluõpetaja Leelo Talvikult saan alati suure positiivse laengu. Viljandi muusikatudengitel on oma maja, kus õpitakse džässi, rahva- ja koolimuusikat. Tänu sellele tunneme kõik üksteist ja oleme alati valmis koos musitseerima. Õppetöö on väga mitmekülgne ja kuna Viljandi kultuuriakadeemia on Tartu ülikooli osa, siis saame baasteadmised ka niisugustes ainetes nagu filosoofia, psühholoogia jm. Kõike seda läheb elus kindlasti vaja."

Viljandi elutempo on mõõdukas, aga Dmitri ütleb, et kuna ta ise on pärit väikelinnast, siis on teda alati võlunud pealinna sagimine - ta on seal sageli külas käinud. Aga selle "probleemi" lahendas ta lihtsalt - tööpäeviti elas Viljandis ja puhkepäevadeks sõitis Tallinna. Nüüd, mil ta töötab, elab ta rohkem pealinnas.

Dmitri ütleb endale tihti "Ma suudan kõike!", uskudes, et see ongi edu pant.

"Püüan endale piiranguid mitte seada, sest tegeleda tuleb sellega, mis pakub huvi eelkõige sulle enesele," kinnitab noormees. "Paljud asjad, millega kokku puutud, tekitavad esialgu arusaamatust: on see ikka minu jaoks? Arvan siiski, et alati tuleb väljakutsed vastu võtta. Juba koolis jõudsin lisaks teatrile, laulmisele ja tantsimisele osa võtta noorteprojektidest Eestis ja välismaal. Tänu sellele olen käinud seitsmes riigis, aidanud organiseerida projekti Eestis, käinud isegi president Toomas Hendrik Ilvese juures vastuvõtul. Kandideerisin isegi Püssi omavalitsusse... Saate isegi aru, et kooli jaoks jäi vähe aega, kuid olen õpetajatele tänulik - nad suhtusid minusse alati mõistmisega ja toetasid mind, andes võimaluse hiljem järele õppida."

Laevadel töötamine on nauding

Dmitri on lõpetamas õppimist ja töötab Tallinki laevadel. Teda võib kohata liinidel Tallinn-Stockholm, Riia-Stockholm, Stockholm-Turu ja Tallinn-Helsingi. Ta ütleb, et see pole ainult leivateenimise viis, vaid ka märkimisväärne kogemus noorele artistile, sest ühe programmi ajal saab laulda mitmes eri stiilis: seal on svingi, džässi, rokki, poppi, klassikat. Seejuures tuleb välkkiirelt muutuda ja kostüüme vahetada, tantsida või esineda programmijuhina. "Esialgu pelgasin, et ei saa hakkama," tunnistab Dmitri, "aga selgus, et mul on veel palju varjatud võimeid, nii et avastan ja arendan endas kogu aeg uusi oskusi."

Praegu räägib Dmitri vabalt kaht võõrkeelt, laval laulab aga lisaks vene, eesti ja inglise keelele ka hispaania, prantsuse ja itaalia keeles, isegi türgi keeles on ta laulnud. Vabal ajal kirjutab ta oma lauludele sõnu ja meloodiaid, tema esimene singel kannab sümboolset pealkirja "My time" ("Minu aeg"). Arusaadavalt on vaba aega vähe, aga tema repertuaaris on viis enda laulu. Teist aastat võtab ta osa Eurovisiooni valikvõistlusest "Eesti laul".

Dmitri unistab sellest, et luua muusikat, mis ei oleks populaarne lühikest aega, vaid läheks hea maitse näitena ajalukku.

Dmitri on mitmete lauluvõistluste laureaat: 2007. aasta noorte laulukonkurss, "Viru laul" 2008 ja 2009, grand prix laulukonkursil "Võruvisioon 2010".

"Kavatsen sel aastal osa võtta Jurmala laulukonkursist "Uus laine", mis on rohkem tuntud venekeelse nimetusega "Novaja volna". Võib-olla proovin end ka lauluvõistlusel "Slavjanski bazar".

Noor laulja ei nõustu levinud arvamusega, et nii väikeses riigis nagu Eesti on raske soololauljana karjääri teha.

"Asi on selles, et meie meelelahutusäri väikesed mõõtmed on ühtaegu meie häda ja eelis," arutleb Dmitri. "Meil on palju lihtsam kuulajani jõuda ja tema poolehoidu võita kui kusagil mujal, ent sageli ei tasu muusikaga tegelemine end ära. Oma tuleviku kohta ei saa ma midagi kindlat öelda, sest sageli läheb planeeritu hoopis teisiti. Hetkel olen rahul sellega, mis mul Eestis on, kuid olen uutele võimalustele avatud ja endiselt valmis eksperimenteerima."