Korraldajad taastasid labidatööga maratoniraja

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maratoni korraldajad pidid mõne päevaga katma ligemale kolme kilomeetri pikkuse lõigu 10 sentimeetri paksuse lumekihiga.
Maratoni korraldajad pidid mõne päevaga katma ligemale kolme kilomeetri pikkuse lõigu 10 sentimeetri paksuse lumekihiga. Foto: Matti Kämärä

Eile õhtupoolikuks katsid Alutaguse maratoni korraldajad ligikaudu kolme kilomeetri pikkuse rajalõigu kokkukraabitud lumega, mis metsaveo tõttu oli varem ära lükatud.

"Kaheksa maratonikorraldajat kümnest oleks sellises olukorras maratoni ära jätnud. Me suutsime siiski selle "tulekahju" ühe traktori ja kuue mehe labidatööga kustutada," ütles maratoni peakorraldaja Robert Peets eile õhtul, kui oli alates kolmapäeva lõunast kogu valge aja koos kaaslastega lund rajale loopinud.

Möödarääkimise tagajärg

Mõned nädalad tagasi avastas Peets, et maratoni 20 km pikkusel ringil oli kolme kilomeetri pikkune ettevalmistatud rajalõik lumest puhtaks lükatud, kuna RMK vajas puhast teed metsa väljaveoks.

Peets sõnas, et edastas juba sügisel RMK-le maratoni rajakaardid ja toimumisaja ning oli nördinud, et sellest hoolimata lõhuti rada ära.

RMK Ida-Virumaa metskonna metsaülem Alar Süda seevastu kinnitab, et arusaamatus tekkis sellest, et asju ei räägitud lõpuni selgeks. "RMK toetab igati maratoni korraldamist, aga me ei saanud korraldajatelt õigel ajal täpset infot radade kohta," sõnas ta.

Süda selgitas, et RMK on kohustatud tegelema riigimetsa majandamisega ja maastikukaitsealal tohib metsa välja vedada vaid siis, kui maa on külmunud. "Tihedam omavaheline suhtlemine aitaks selliseid arusaamatusi edaspidi ära hoida," ütles ta ja tõi näiteks, et ühel teisel lõigul õnnestus rada säästa, kuna kavandatud tööd tõsteti ringi maratonijärgsele ajale.

Kui paar nädalat tagasi lootis Peets, et lumesajud aitavad rada taastada, siis tegelikult osutus järgnenud aeg äärmiselt lumevaeseks. Seetõttu tuli ka loobuda 40 km ringist, sest seal oli ligemale viie kilomeetri pikkune lõik suusasõiduks kõlbmatu. 40 km rajale minejad peavad seetõttu sõitma kaks 20 km pikkust ringi.

Et taevaluugid ka sel nädalal ei avanenud, ei jäänudki korraldajatel maratoni päästmiseks muud üle, kui kolme kilomeetri ulatuses vedada ja laiali laotada 10 sentimeetri paksune lumekiht, mis võimaldab sinna klassikajäljed sisse lõigata. "Muld ei tohiks seal nüüd üheski kohas enam välja tulla," sõnas Peets.

Tuhat osalejat

Kui veel mõned nädalad tagasi arvas Peets, et tänavuse lumevaese talve tõttu jääb osalejate arv mullusest, mil lõpetas 1063 suusatajat, väiksemaks, siis nüüd pole välistatud ka uue osavõturekordi sünd.

Eilse seisuga oli registreerunud 985 osalejat, neist pikemale maale 837. Osalejaid lisandub kindlasti veel laupäeval, samas võib osa registreerunutest ka tulemata jääda. "Arvestame 1100 osalejaga, mis on selle raja jaoks piir," sõnas Peets.

Alutaguse maratonide osalejate arvu kasvu on soodustanud ka mitmete maratonide ärajäämine külmalaine tõttu eelmisel nädalavahetusel. Selleks laupäevaks lubab ilmajaam külma kümne kraadi ringis. "Suurepärane suusailm, kus ka määrdevalikuga ei tohiks suuri raskusi olla," sõnas Peets.

Tuntumatest sportlastest on Alutaguse maratonile tulemas laskesuusataja Eveli Saue, kes on naasmas tippsporti, ja mullune võitja Vahur Teppan, kes on tippsuusatamisest taandumas.

Kolm kirikuõpetajat suusarajal

Teiste seas lähevad 40 km rajale ka kolm Ida-Virumaa kirikuõpetajat. Iisaku kirikuõpetaja Avo Kiire ja Avinurme kirikuõpetaja Rene Alberi kõrval seab end starti ka Kohtla-Järvel Pavandus asuva õigeusu kiriku õpetaja isa Dionissi, kodanikunimega Sergei Borissov. "Suusatan puhtalt heade emotsioonide ja tervise pärast ning sedasama loodan ka maratonilt saada," ütles ta, lisades, et pole küll tänavusel lumevaesel talvel jõudnud palju suusatada, kuid loodab siiski 40 km pikkuse sõiduga edukalt toime tulla.

Lühemale maale startiv Viru Keemia Grupi juhatuse liige Jaanus Purga märkis, et on nautinud suusatamist lapsepõlvest peale. "Maratonile tulen eelkõige patriotismist selle ürituse vastu ja samas on see ka võistlus iseendaga - ikka tahaks olla pisut parem kui eelmisel aastal," sõnas ta, lisades, et idavirulastele on eriline luksus, et meil on Pannjärvel olemas selline suurepärane suusakeskus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles