Omavalitsuste liit mõraneb

Nii nagu meeskonnamängus sõltub tulemus iga liikme panusest, oleneb ka omavalitsusliidu tugevus kõigi linnade ja valdade tahtest ühiselt tegutseda. Foto: Peeter Lilleväli

Maidla põhjendab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidust (IVOL) lahkumist pingelise eelarvega; liitu kuulumise kasu üle on arutlenud teisedki omavalitsusjuhid.

"Kavatsesime oma liikmelisuse peatada, aga sellist võimalust IVOLi põhikiri ette ei näe," ütles vallavanem Hardi Murula, põhjendades lahkumist pingelise eelarve ja inimjõu nappusega. "Osaleme jätkuvalt nii Kiviõli regiooni omavalitsuste liidu kui maaomavalitsuste liidu tegevuses, samuti maakonna turismikoordinaatori lepingus, kõikjale lihtsalt ei jõua. Valla tulubaas väheneb lähiaastatel rohkem kui kolmandiku võrra ning meil tuleb ka edaspidi teha raskeid valikuid."

Murula näeb maakonna omavalitsusliidu probleemi selles, et omavalitsused on niivõrd erinevad ja ühisosa on väga keeruline leida. "Oma regioonis tegutseme koos piirinaabritega, aga mis on näiteks Kohtla-Järve ja Iisaku ühisosa? Kui tahame IVOList tugevamat teenust saada, tuleks sinna suunata oluliselt rohkem raha, selleks pole aga ükski omavalitsus valmis."

Jäi ammu eemale

IVOLi juhatuse esimees Veikko Luhalaid tunnistas, et kuigi Maidla eemalejäämine paistis juba ammu välja - vallajuhid ei osalenud infopäevadel ega üldkogu istungitel -, tuli volikogu otsus talle üllatusena.

Luhalaiu sõnul on Maidla lahkumine paljuütlev märk, mis sunnib mõtlema liidu edasisele tegevusele. "Kindlasti on see ka indikaator riigis toimuvale haldustasandi juhtimise teemale ning kolmandaks mõõtmeks on segadused, väsimus ja pinged kohalikes omavalitsustes endis," viitas ta viimastel kuudel mitmes vallas aset leidnud umbusaldamistele. "Kõige suuremad tülid on vaestemajas, seda nii rahalises kui õigusliku raamistiku mõistes. Ootused omavalitsusliitudele on suuremad kui praegused seadused võimaldavad."

"Mingi eesmärk peaks olema, IVOLil seda ei ole," rääkis Mäetaguse vallavanem Aivar Surva, et strateegia aastani 2013 oleks pidanud juba 2010. aastal välja töötama, aga seda ei ole siiani tehtud. "Mul pole midagi selle vastu, et ühiselt tegutseda ja selleks ressursse koondada, aga kui sellest ressursist läheb kaks kolmandikku kontori ülalpidamiseks... Öeldakse, et liit seisab omavalitsuste ühiste huvide eest - aga millised need ühised huvid on? Koostööd on võimalik teha ka ilma liiduta. Kindlasti on valdkondi, näiteks hariduse ühised teemad, millega tuleks tegeleda maakonna tasandil, iseasi, kas selle jaoks eraldi liitu on vaja."

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar ütles, et IVOLisse kuulumise kasutegur on neil kolleegidega omavahel jutuks olnud küll. "Sealt lahkumise mõtet pole otseselt heietanud, aga mina pühendan ennast rohkem sinna, kus ühised huvid on selgemini nähtavad. 22 omavalitsust ühist asja ajama panna on väga keeruline."

Kasu sõltub panusest

"Selge on see, et kui omavalitsused tahavad maakondlikult nähtavad olla, siis on vaja esindatust riigi tasandil. Kui mitte IVOL, siis mis võiks olla alternatiiv?" arutles Toila endine vallavanem Tiit Salvan. "Kui keegi liidust välja astub, tähendab see, et kaudselt katavad teised omavalitsused oma eelarvest ka tema huvide eest seismise."

Enamik omavalitsusi pole viimastel aastatel endi IVOLisse kuulumist kahtluse alla seadnud, ehkki liikmemaks pingelistes eelarvetes vähem või rohkem tunda annab.

"IVOLi probleem on see, et MTÜna ei ole see organisatsioon mitte keegi. See probleem tuleb riiklikult lahendada," tõdes Avinurme vallavolikogu esimees Aivar Saarela.

"Liit saab olla nii tugev, kui palju selle liikmed panustavad; koostöös sõltub saadava kasu suurus sellest, kui aktiivne ise ollakse," ütles IVOLI tegevjuht Urve Erikson, et juhatus pole Maidla otsust veel arutanud.