Alaealiste jõhkrad mängud lõppesid koolitüdrukule vanglaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta algul Kohtla-Järvel teismeliste eakaaslaste poolt toimunud koolitüdruku mõnitamine lõppes ühele tütarlapsele vangimineku ja teisele tingimisi vangistusega.
Jõhker lugu toimus tänavu 25. jaanuari õhtul ühes korteris, kuhu oli kogunenud kümmekonnast noorest koosnenud seltskond. Seal hakkasid kaks neiut kolmandaga arveid klaarima, tahtes teada, miks too ühe kohta neist laimujutte levitab. Üks süüdistajatest lõi seepeale ohvrit lahtise käega vastu nägu ning kallas talle vett pähe. Seejärel lõi ta kannatanule rusikaga silma, haaras juustest ning lõi peaga vastu korteri metallist välisust.
Sunniti lahti riietuma
Sellega aga alandused ei lõppenud. Üks mõnitajatest sundis tütarlast põlvitama kõigi korteris olnud noorte ees ja vabandama ühe seltskonnas olnu ees ning taas valati ohvrile vett pähe.
Siis sundisid kaks mõnitajat oma ohvrit riidest lahti võtma ning alasti kogu seltskonna ette astuma, misjärel üks julmurneidistest tegi ühele noormehele ettepaneku, et ohver võiks temaga oraalvahekorda astuda, millest noormees keeldus. Lõpuks võttis üks piinajatest pastapliiatsi ning kannatanule tehti ettepanek toppida see endale intiimsetesse kehaõõnsustesse.
Kogu jõhkra alandamisetenduse salvestas üks jõhkrutsenud neidistest oma mobiiltelefoniga videole. Kui ohvril lõpuks riietuda ning lahkuda lubati, lõi üks vägivallatsenud neiu kannatanut veel mitu korda näkku ja kehasse.
Politsei käivitas kriminaalasja piinamise paragrahvi alusel ja juba kahe nädala pärast võeti üks vägivallatsenud neidudest vahi alla. Teise suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeldu.
Reaalselt vangi
Kohtuistungil tunnistasid mõlemad neiud ennast süüdi ning nõustusid kokkuleppemenetluse käigus prokuröri pakutud karistusega. Selle järgi sai üks tüdrukutest 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest tuli reaalselt ära kanda 3 kuud, ülejäänu aga tingimisi pooleteise aasta pikkuse katseajaga. Teisele neiule määrati 10 kuud tingimisi vangistust sama pika katseajaga. Lisaks määrati neidudele hulk kontrollnõudeid ja kohustusi, mida nad peavad katseajal täitma. Muu hulgas peab üks neist omandama üldhariduse, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ning mõlemad peavad osalema sotsiaalabiprogrammis.
Säärast juhtumit, kus niiviisi omavahelisi arusaamatusi lahendatakse, ei ole varem juba aastaid alaealiste kuritegude menetlemisega tegeleval prokuröri abil Natalja Firsova praktikas ette tulnud. "Selle juhtumi puhul on hämmastama panev see, et ruumis, kus kõik toimus, oli ju peale süüdistatute ja kannatanu veel inimesi. Arusaamatuks jääb nende noorte tuimus toimunu vastu - mitte keegi ei astunud vägivallatsemisele vahele," sõnas ta.
Sellest, et vägivald ei ole lahendus, on Firsova sõnul korduvalt räägitud. "Selline teadmine peaks olema iga lapse, iga inimese elementaarsete teadmiste pagasis, siiski tuleb kahjuks ette neid, kes arvavad, et neil on õigus teha oma reegleid ja mitte järgida neid, mis on kehtestatud."
2003. aastal toimus Jõhvis vahejuhtum, kus grupi alaealiste osalusel vägistati alaealine tütarlaps. Süüdistuse järgi tekkis viiel alaealisel neiul siis Jõhvis koolipeol tüli 16aastase koolitüdrukuga. Neiud tungisid talle kallale ning peksid teda. Seejärel korraldasid neiud kannatanu vägistamise, kaasates sellesse kaks noormeest. Kohus karistas vägistajaid seitsmeaastase vangistusega, millest nad pidid kohe ära kandma ühe aasta, ülejäänud osa mõisteti neile tingimisi. Ka vägistamise korraldanud neiud said 4-7aastased vangistused, millest nad osa pidid reaalselt ära istuma.