Kas meid kuulatakse pealt?

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Siiani on Eesti julgeolekuametkonnad ühiskonda aina püüdnud veenda, et Eestis ei ole telefonikõnede pealtkuulamine politseijõudude poolt massiline, sest esiteks: selleks pole ressurssi ega vajadust, teiseks: ühtegi kõnet ei kuulata pealt kohtu sellekohase loata.

Kui aga peaminister Andrus Ansip teatas esmaspäeval oma veendumusest, et vähegi tuntud inimeste kõned on kogu aeg pealtkuulatavad, tekitas see palju küsimusi. Sest riigi täitevvõimu esindaja number 1 peaks olema ju ka Eesti üks informeeritumaid isikuid.

Tema parteikaaslane Jaanus Rahumägi, kes juhtis mõni aasta tagasi parlamendi julgeolekuasutuste kontrollkomisjoni, kirjutas Postimehes, kuidas Ida-Virumaa kohtunikud kaebasid komisjonile, et kapo on pärast kahe siinse kohtuniku vangisaatmist asunud ebaseaduslikult survestama maakonna kohtunikkonda pealtkuulamislubade saamiseks.

Muidugi võib keegi öelda, et tegemist on paljuski ülemüstifitseeritud teemaga, millel tegelikkusega midagi pistmist pole. Ent kas Ansip sogas niisama oma partei ministri naha päästmise huvides või andis ta endale siiski aru, mida räägib? Eeldame viimast.

Kaitsepolitsei maine on viimasel ajal palju räsida saanud: alates mõnede uurimiste kokkukukkumisest, lõpetades süüdistustega sekkumises sõltumatusse kohtupidamisse ning nüüd ka massilises pealtkuulamises.

Sellest olukorrast pole nimetatud asutusel lihtne välja tulla. Sest isegi kui suur osa süüdistustest ei vasta tõele, on kapol raske hajutada ka liigse laiutamise näilisust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles