Kiiruskaamerate paigaldamise eeltööd on alanud

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera mõõtekabiini vundament Voka silla juures. Kas sinna ka kaamera tuleb, pole teada, sest kabiine ehitatakse rohkem, kui on kaameraid.
Kiiruskaamera mõõtekabiini vundament Voka silla juures. Kas sinna ka kaamera tuleb, pole teada, sest kabiine ehitatakse rohkem, kui on kaameraid. Foto: Matti Kämärä

Ida-Virumaa ohtlikel maanteelõikudel on valminud vundamendid, kuhu paigaldatakse kihutamist ohjeldavate kiiruskaamerate kabiinid. Maanteeamet lubab liiklejaid teavitada, kui kaamerad asuvad sõidukite kiirust mõõtma.

AS Alarmtec teeb ettevalmistustöid kiiruskaamerate paigaldamiseks Tallinna-Narva maanteel Ida-Virumaal asuvatel teelõikudel. "Kiiruskaamerate tööle panemisest anname aegsasti teada," lubas maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.

Ta lisas, et nagu mujalgi Eestis, tuleb kabiine rohkem kui kaameraid, mis kindla plaani järgi oma asukohta vahetavad. Kiiruskaamerad paigaldatakse Jõhvi ja Narva vahele kohtadesse, mis on juba aastaid silma paistnud inimkannatanutega liiklusõnnetuste suure arvuga.

Suure hilinemisega

Mullu novembris sõlmitud lepingu järgi tuleb ASil Alarmtec osta ja paigaldada 10 statsionaarset automaatset kiiruskaamerat. Lisaks kaamerate paigaldamisele peab firma ühendama need olemasoleva kiiruskaamerate andmekeskusega, rajama andmevahetussüsteemi ja korraldama nende kasutamise koolituse, kiiruskaamerate hoolduse ja taatlemise viie aasta jooksul. Tööde maksumus on 947 136 eurot.

Kogu süsteem peaks lepingu järgi käivituma hiljemalt juulis.

Kiiruskaamerad pidid esialgse kava kohaselt jõudma Ida-Virumaa ohtlikumatele teelõikudele juba 2010. aasta oktoobris, kuid need viibisid ligi kaks aastat tehniliste probleemide ja äpardunud riigihanke tõttu.

Rahustab liiklust

Maanteeamet paigaldab kiiruskaameraid eesmärgiga rahustada liiklust, viia kiirused ohtlikel teelõikudel lubatu piiridesse ja vähendada seeläbi õnnetuste arvu. Teiste riikide kogemused näitavad, et kiiruskaamerad aitavad kahandada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20 protsenti ja avariides hukkunute hulka poole võrra.

Eesti esimesed kiiruskaamerad paigaldati 2009. aastal Tallinna-Tartu maanteele.

Kaamera fikseerib kõikide mööduvate sõidukite kiiruse. Kui mõni sõidukitest ületab lubatud sõidukiirust, teeb kaamera sellest sõidukist foto. Fotole jäädvustatakse ka sõiduki juht. Kaamera salvestatud andmed, sh foto, edastatakse politsei menetluskeskusesse, kus fotole jäänud sõiduki numbrimärgi alusel tuvastatakse mootorsõiduki kasutamise ees vastutav inimene.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles