Sisekaitseakadeemia on huvitatud Virumaast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viimasel ajal oleme ajakirjandusväljaannetest sageli lugenud, et poliitilistes ringkondades nähakse Virumaa päästjana sisekaitseakadeemia üleviimist Narva, siis olen sügavalt veendunud, et see ei ole lahendus ei integratsiooniprotsessi ega sisejulgeolekuametkondade kaadripuuduse leevendamise seisukohast. On üldteada, et Virumaal on puudu piisava eesti keele oskusega politseinikke, päästjaid, piirivalvureid ja vanglaametnikke, kes samal ajal valdaksid ka selles piirkonnas tööks vajalikul määral vene keelt.
Akadeemia on oma võimaluste piires koostöös sisejulgeoleku ametkondadega mitmel viisil püüdnud seda probleemi lahendada.
Teame ju, et Virumaal on palju noori, kes sooviksid meie akadeemias õppida.
Juba aastaid tagasi püüdsime murda juba siis visalt levinud müüti, et sisekaitseakadeemiasse ei võeta vastu venekeelsetest gümnaasiumidest pärit kadette. See müüt on Ida-Virumaal ja Narvas levinud siiani. Ka sel aastal sisejulgeoleku tutvustuspäevadel Sillamäel ja Kohtla-Järvel selgitasin gümnasistidele, et nende akadeemiasse vastu võtmiseks on enamasti vaid üks takistus - ebapiisav eesti keele oskus. Juhul kui üliõpilaskandidaat valdab piisavalt eesti keelt ja oskab vene keelt, on tal selge konkurentsieelis nii õppima kui tööle asumiseks ja hiljem ilmselt ka Virumaal karjääriredelil tõusuks.
Viis aastat tagasi otsustas PPA suunata kõik Paikuse politseikooli lõpetajad Virumaale. Õppuridki mõistsid organisatsiooni vajadust ning vaatamata varasematele kokkulepetele asuda tööle üle riigi, reeglina oma kodumaakonda, asusid tööle Virumaale.
Kahjuks ei pakkunud ei tolleaegne poliitika ega ka ametkond meie lõpetajatele piisavat tuge ei keeleõppes ega ka eluolustikuliste küsimuste lahendamisel. Vastsuunatud pidid endale üüriturult elamispinna leidma oma niigi madala lõpetamisjärgse tasu eest. Üritage panna ennast nende noorte inimeste asemele. Kogu senine elu, pere, pruudid-peigmehed, mõnel ka naised-lapsed elavad Pärnus, Saaremaal, Tartus, Põlvas - ning siis läheb vastlõpetanu üüripinnale Narva või Kohtla-Järvele. Kuidas saame loota, et see koht armsaks muutuks?
Nüüdseks on enamik neist leidnud endale töökoha teistes piirkondades.
Olen veendunud, et ametkonna piisava toetuse korral oleksid paljud praegused kriitilised probleemid selles piirkonnas tunduvalt nõrgemad.
Kogu senine lähiajalugu on näidanud, et tegelikult peame leidma oma tudengikandidaate sellest piirkonnast, kuhu nad saaksid pärast stuudiumi lõppu ka tagasi minna, seega käesoleval juhul Virumaalt. Piirkonnast, kust ka seni on õppima asuda soovijaid igal aastal olnud, kuid kust vastu oleme saanud võtta vaid väheseid ja nagu öeldud, üksnes keeleoskamatuse tõttu.
Tekitasime uue initsiatiivi ning alustame koostöös meie politsei ja päästeüksustega sisekaitselist eelkoolitust gümnaasiumides. Oleme seda varem teinud ka teistes Eesti piirkondades, kuid rektor Lauri Tabur leidis põhjendatult, et käesoleval ajahetkel on lisaks muudele piirkondadele vaja seda alustada ka Ida-Virumaal.
Mõne aja pärast leidsime ka asjast huvitatud kooli - Kohtla-Järve vene gümnaasiumi. Kirjutasime õppekava ning selle käigus tekkis idee, et vaja on tegeliku keeleoskuse ja väljaõppe tulemuste saavutamiseks kaasata ka Kohtla-Järve eesti gümnaasium. Senine praktika on näidanud, et kui õpperühmas on ainult vene noored, siis on keeleõpe tunduvalt vaevalisem ja vähem resultatiivne.
Huvilisi mõlemast koolist sai nii palju, et vene gümnaasium oli sunnitud väiksema keeleoskusega kandidaadid välja jätma. Avati 32 õpilasega klass.
Selle aasta sügisest on ka haridus- ja teadusministeerium lubanud meie integreeritud õpet Kohtla-Järvel ning vajaduse korral ka Narvas rahaliselt toetada, sest nii akadeemial kui ka gümnaasiumidel on selle suhteliselt kalli keele- ja erialaõppe finantseerimiseks oma eelarvest raske katet leida.
Olen täiesti veendunud, et sellise kolmeaastase õppe tulemusena ei teki nende õpilaste puhul enam probleemi, et me ei saaks neid ebapiisava keeleoskuse tõttu akadeemiasse vastu võtta. Samuti on need tudengikandidaadid ka sisuliselt parema ettevalmistusega kui tavalise gümnaasiumi lõpetanud.
Juhul kui nad tulevad akadeemiasse õppima ning veedavad eestikeelses keskkonnas veel kolm aastat, siis on nende keeleoskus täiesti piisav meie sisejulgeoleku ametkondades töötamiseks.
Ka see on üks oluline asjaolu akadeemia Ida-Virumaale üleviimise vastu. Kui akadeemia asuks Narvas, oleks eestikeelne vaid väljaõpe akadeemias, kuid kooliväline elu ei arendaks keeleoskust, vaid pigem pärsiks seda. Nagu ütles mulle 1995. aastal üks Narva politseinik, on tal võimalus eesti keeles rääkida ja keelt praktiseerida üksnes keelekursustel ning oma 2. klassis õppiva tütrega.
Anname siis oma kadettidele võimaluse saada eesti keel stuudiumi jooksul piisavalt selgeks, vältimaks keeleinspektsiooni pidevaid reide ja keelekoolitusi selles piirkonnas.
Juuni algul käisime Narvas ning kui seal on sügisel piisavalt huvilisi, siis avame sisejulgeoleku õppesuuna selle aasta septembris ka seal. See hakkab toimuma Narva Soldino gümnaasiumi, Narva Vanalinna riigikooli ja Narva 6. kooli baasil. Kindlaks määrati ka Narvas aset leidva sisejulgeolekupäeva aeg - see on kavas 7. septembril 2012 Soldino gümnaasiumi territooriumil.
Nii et, politsei, piirivalve ja päästetööst huvitatud gümnasistid Narvast! See on teie võimalus. Meie saame teie huvile vaid kaasa aidata.