Seaduserikkujad heastavad oma patte kalmistuil ja lasteaedades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajad kriminaalkuritegudes süüdi mõistetud isikud saavad võimaluse vanglast pääsemiseks, kui nõustuvad ühiskonna hüvanguks tasuta töötama.
Vahetult enne jaanipäeva seisis Viru maakohtu ees Juri M. (37) ja arutusel polnud konkreetne kriminaalkuritegu. Mehe tõi kohtu ette kriminaalhooldaja, kes taotles kohtualuse saatmist trellide taha, kuna alternatiivkaristus - üldkasulik töö - ei andnud tulemust. Nimelt karistas kohus Juri M-i mullu sügisel poole aasta pikkuse vangistusega alkoholijoobes autojuhtimise eest. Karistus asendati 360 tunni üldkasuliku tööga. Ent katseajal jäi ta tänavu aprillis taas purjuspäi autoroolis vahele, mis oli ka põhjuseks, miks kriminaalhooldaja mehe kohtu ette viis. Nimelt on üldkasuliku tööga karistatutel keelatud katseajal ka alkoholi tarbimine. Kuna mehel oli jäänud teha veel 44 tundi üldkasulikku tööd ning üks päev vanglat võrdub kahe tunni tööga, siirdus Juri M. vanglasse 22 päevaks.
Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva sõnas, et see pole siiski väga tavaline, et üldkasuliku töö abil vanglast pääsenu reegleid rikub, sest vabadust kaotada kardetakse enam kui tööd. Ta on süüdimõistetute üle kriminaalhooldust teostanud kümme aastat - kogu selle aja, mil süsteem on Eestis toiminud.
Peamiselt heakorratööd
Mis tööd siis vangid oma tegude heastamiseks teevad? "Peamiselt on need heakorratööd: parkide, teeäärte koristamine, võsa ja hekkide lõikus, akende, seinte ja põrandate pesu," loetles Terentjeva. Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituses, kus Terentjeva töötab, on reeglina üle 100 ühiskonna hüvanguks töötava süüdimõistetu. "Meil on lepingud enam kui 50 MTÜ, omavalitsuse või muu asutusega," sõnas ta.
Peamiselt käivad süüdimõistetud luudade-rehadega oma südametunnistust puhastamas kalmistutel, lasteaedades ja -kodudes, aga ka parkides ja mujal, kuhu lepingupartnerid tellivad.
Kui kriminaalhooldussüsteem 2002. aastal käivitus, suhtuti kriminaalkoristajatesse eri asutustes sageli umbusuga. "Eks ikka natuke kardeti, küsiti, mis kuriteoga on tegemist jne," sõnas Terentjeva. Nüüd enam sellist suhtumist tema sõnul ei kohta. "Isikud, kelle karistus on üldkasuliku tööga asendatud, on reeglina töökad. Sest nad teavad, millega reeglite rikkumise korral riskivad," sõnas Terentjeva.
Terariistu ei anta
Jõhvi valla heakorraspetsialist Liivi Mölder on aastaid kriminaalhooldusalustele töökäske jaganud ning tema sõnul saab neid kasutada lihttöödel, nagu koristamine, värvimine jms. "Ega neile saage, kirveid või muid selliseid tööriistu anda saa, sest tuntav osa neist on uimastisõltlased," põhjendas Mölder. Tema sõnul ongi narkomaanide töölerakendamine kõige keerulisem. "Hommikul vaatad, et inimene on justkui normaalne, mõne aja pärast aga on silm juba hägune ja aru endale suurt millestki ei anna," rääkis Mölder. Kuigi tööle satub tihti kontingent, kellest väga tublisid rassijaid pole, teevad nad etteantud töö siiski enamasti ära. "Kui ütleksin, et tehke nüüd nii ja nii kaua tööd, ei tuleks sellest asjast midagi. Seepärast räägime, et teete selle töö ära, siis saate koju," sõnas ta.
Tiiu Terentjeva sõnul on töötegemine paindlik ning ka neil, kellel on põhitöökoht mujal, on võimalus ühiskonna hüvanguks rabada laupäeval-pühapäeval. Kui inimene pole võimeline tervislikel põhjustel füüsilist tööd tegema, leitakse alternatiiv näiteks raamatukogus töötamise näol.
See, kui usinalt keegi oma kohustusi täidab, on kriminaalhooldajate kontrolli all. Nad teevad pistelisi visiite objektidele, kontrollimaks, kas süüdimõistetud tulevad tööle õigeks ajaks, kas nad on kained jne. Kahest üleastumisest piisab, et kriminaalhooldaja läheks kohtusse erakorralise ettekandega, kus taotleb rikkuja vanglasse saatmist, "kuna ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust".
Üldkasuliku töö saavad vangla asemel valida siiski need, kes pole süüdi mõistetud raskete kuritegude eest, nagu näiteks tapmine, vägistamine või röövimine. Seetõttu vehivad kohtu otsuse järel kalmistutel, parkides ja lasteaedades luudadega peamiselt vargad, roolijoodikud ja avaliku korra rikkujad. Vanglat saab tööga asendada vaid nende kuritegude puhul, mille eest on karistusena ette nähtud kuni kaks aastat. Ehk kui inimesele mõistetakse see maksimumkaristus ja konverteeritakse töötundideks, teeb see 1460 tundi, mis tuleb sooritada kahe aasta jooksul.