Odavus ja kvaliteet

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viimastel aastatel oleme sageli pidanud kirjutama juhtumitest, kus avalike objektide ehitus- või renoveerimistöödel on tekkinud kvaliteediprobleemid. Kohtla-Järve peamised tänavad kaevati läbi juba kolm aastat tagasi. Ent kaevekohad hakkasid vajuma ilmselt tehnoloogilise praagi tõttu ja probleem on likvideerimata tänini.

Kvaliteediprobleeme tekkis mullu ka Jõhvi promenaadi ehitusel ja nüüd on ilmenud, et Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ei ole teekate kvaliteetselt taastatud.

Eks tööde kehva kvaliteedi küsimused tulenevad juba riigihanke seadusest, mis seab hanke võitmise põhikriteeriumiks madalaima hinna. See on ühest küljest loogiline ja madal hind on kõige selgem argument töid sisseostes.

Aga mõelgem korraks nii: kui paljud meist ostavad poest näiteks kõige odavama teleri või jalgratta? Kui keegi seda teebki, siis on tõenäosus suur, et peagi tuleb jälle sammud kauplusesse seada, et osta nüüd juba kvaliteetsem ehk korralikum kaup.

Nii on üldjoontes ka ehitushangetega. Kui peatöövõtja tahab hanget võita ning teeb võimalikult madala pakkumise, peab ta kasumisse jäämiseks ikkagi tööde käigus millegi pealt kokku hoidma. Näitesk palkab ta alltöövõtjaks tundmatu ja kogenematu firma, kes omakorda soovib midagi teenida ja kasutab seetõttu võimalikult odavat toorainet või jätab üldse mõne töö tegemata.

Mitmed omavalitsusjuhid on juba ammu rääkinud, et seadust tuleks muuta. Ent kui küsida, et mis oleks siis põhikriteerium, mille järgi hanke võitjat selgitada, jäävad nad vastusega jänni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles