Eesti-Vene kohtumiste kokkuvõtteks

Marko Mihkelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Lilleväli
Foto: Peeter Lilleväli

Eelmise nädala kolmapäeva õhtul Pühajärvel alanud ja reede pärastlõunal Pihkvas lõppenud riigikogu väliskomisjoni ning Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni delegatsioonide kohtumist võib pidada kordaläinuks. Ma julgeks isegi öelda, et viimased kaks päeva kinnitasid, et kui pooltel on vastastikune huvi ja soov suhteid arendada läbi konkreetsete koostööprojektide, on kõik võimalik.

Minu poliitiliste kohtumiste kogemus Vene kolleegidega ulatub tagasi aastasse 2003 ning äsja lõppenu oli minu arvates üks sisukam ning vähem konfrontaalne. Võinuks ju eeldada, et üle kuue aasta taas kokku saades on esimene kohtumine kobav ja ettevaatlik. Tegelikult jäi mulje, nagu poleks suhetes vaheaega olnudki. Ehk enamgi, just tänu konkreetsetele koostööprojektidele keskendumisele ja erimeelsustega pedaalides miinimumini viimisele andsime mõista, et uuem tase suhetes on tunnetatav.

Suurema osa ajast rääkisime parlamentaarsete kontaktide laiendamisest ning piiriülesest koostööst, mis osas on palju häid näiteid, kuid ka mitmeid kitsaskohti. Vene kolleegid nägid Koidula piirijaama ning tunnetasid omal nahal vahet, mida näeb piiripunktis Eesti ja Vene poole tegevustes. Loodetavasti võtavad nad juba lähemas tulevikus ette parlamendikuulamise Eesti-Vene piiril toimuva lahkamiseks, seda siis piirijärjekordadest viisaküsimusteni (Vene pool annab koostööprojektides osalejatele sageli vaid ühekordsed viisad). Ka tekkis Koidulas mõte, et kui majandus vähegi kannataks, võiks Tartu ja Pihkva vahel liikuda ka reisirong.

Selle kokkusaamise üheks eriliseks momendiks oli vastastikku sõjaväeosade külastus. Meie tutvustasime nendele Kuperjanovi pataljoni ja nemad näitasid meile Pihkva dessantdiviisi 104. polgu tegemisi nii ajaloos kui praegu. Usutavasti annab see väike samm võimaluse pisutki suurendada avatust ja usaldust ka selles vallas.

Samuti oli Vene pool nõus meie pakutud ideega, et Soome ja Läti eeskujul võiks ellu kutsuda ka Eesti-Vene tulevikuraporti. Loodetavasti annaks see täiendavaid ideid poliitikute omavahelistesse aruteludesse. Töötame selle nimel, et raporti võimalikud autorid saaksid tööle asuda juba lähitulevikus.

Kohtumisel tuli ääri-veeri jutuks ka piirilepingu küsimus. Teatavasti on lepingud küll meie parlamendis ratifitseeritud, kuid ilma täiendavate konsultatsioonideta valitsuste tasandil on raske ette kujutada, et see küsimus lõplikult laheneks. Pean rõhutama, et Vene pool pole viimasel ajal esitanud ühtegi ultimatiivset tingimust, mis lisab usku ka edasiliikumise võimalusse piirlepingute lõpliku jõustamise suunas.

Pihkvas leppisime kokku, et taastame regulaarsete kohtumiste tava komisjonide vahel. Pole välistatud, et järgmine kohtumine toimub veel selle aasta sees. Uskuge, teemasid on küll, mida arutada.

Marko Mihkelson on riigikogu väliskomisjoni esimees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles