Odavat elektrit ei ole

FOTO: Põhjarannik

FOTO: Põhjarannik

Odav elekter on fiktsioon tänases maailmas. See saavutatakse alati millegi arvelt. Kas siis keskkonna saastamise, investeeringute tegemata jätmise, ressursside ekspansiivse kasutamise, avaliku eelarvega rikkuse ümberjagamise vms arvelt.

Esialgu näiliselt odavana tunduv elekter võib osutuda hiljem oluliselt kallimaks. Kõige kiiremini selgub tegelik hind tihti elektrisüsteemi töökindluse languse ja pidevate elektrikatkestuste kaudu.

Paljud veel mäletavad tühjasid poelette. Või kui isegi oli midagi saada, siis kõik see oli halva kvaliteediga, näotu ja kõlbmatu kasutada. See oli reguleeritud hindadega plaanimajanduse tulem. Elektrimajanduses ei ole midagi teisiti. Reguleeritud elektri hinnad, kus elektritootjad peavad toodangut müüma kahjumiga, ei motiveeri tootjaid uutesse tootmisvõimsustesse investeerima. Tulemuseks on elektri defitsiit.

Elektrisüsteemi tööshoidmiseks peavad aga tarbimine ja tootmine olema tasakaalus. Kui tootmist ei ole piisavalt, peavad osa tarbijaid hakkama oma tarbimist piirama või kui seda ei tehta, siis elektrisüsteem lihtsalt kustub. Täpselt nii juhtus Indias. 620 miljonit tarbijat jäid keset tööpäeva toiteta. Ja nagu on teada, ei ole kallimat elektrit kui elektri puudumine. Seda nii otseselt (lokaalsete, näiteks vedelkütusega töötavate generaatorite toodetud kilovatt-tunni hind on mitu korda kõrgem tsentraalse elektrisüsteemi kaudu tarbitava elektri hinnast) kui kaudselt läbi pärssiva mõju majanduse arengule.

Financial Times'i andmetel ulatuvad Pakistanis, kus samuti nagu Indias on reguleeritud elektri hind, toitekatkestused kuni 20 tunnini ööpäevas, tuues kaasa hinnanguliselt 3-4 protsendi võrra väiksema SKP aastase kasvu. Rääkimata just eelnevalt mainitud otsestest kuludest, kus näiteks suuremad ettevõtted ehitavad välja enda reservelektrijaamad jne.

Jätkusuutlik elektrisüsteem saab põhineda ainult avatud, transparentsele turule, kus on turupõhised hinnad ja mis ei ole lootusetult subsiidiumidega risustatud. India on äärmuslik näide, kuhu võib viia reguleeritud hindadega olukord. Meil õnneks on olukord palju parem, kuid avatud turu puudumise tõttu on meilgi kõik investeeringud elektritootmisse saavutatud erinevate subsiidiumide põhiselt.

Eesti oludes on juba täna enam kui kindel, et pikaajaliselt, aga ka lühiajaliselt, tagab Eesti tarbijale parima hinna avatud, selgetel reeglitel põhinev elektriturg. Eestis saab nii olema ja see annab kindlustunde - meie lambid jäävad põlema ka tulevikus!

* **

Avaldatud autori loal tema blogist www.taaviveskimagi.ee, mis kajastab tema isiklikke vaateid. 

Tagasi üles