Kiviõli põlevkivitööstuse hooned võivad minna kaitse alla

Peamiselt 1928. aastal ehitatud Kiviõli põlevkivitööstus, mida iseloomustavad punasest tellisest ja paekivist hooned, on senimaani kasutusel ning tänu sellele hästi säilinud. Foto: Matti Kämärä

Kiviõli linna vastne üldplaneering teeb ettepaneku võtta kaitse alla keemiatööstuse hoonetekompleksi see osa, mis on säilinud algsel kujul, et jäädvustada 1920. aastate maailma suurim põlevkivi utmise tööstus. 

Kiviõli linna uus üldplaneering, mille üks ülesanne on teha vajaduse korral ettepanekuid maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks, teeb ettepaneku võtta kaitse alla 1928. aastal ehitatud põlevkivi utmise tööstus, mis oma ehitushetkel oli suurim maailmas.

Ainulaadne kompleks

Kiviõli linnaarhitekti Eve Aaviku sõnul leiti võimalikke objekte vaadates, et kaitse alla võiks võtta keemiatööstuse kompleksi, mis on üks väheseid arhitektuurselt kujundatud tootmishoone komplekse Eestis. Eriti nendes osades, mis asuvad raudtee ääres ja on säilinud algsel kujul ning omaaegse üldilmega.

Sarnane ettepanek kompeks kaitse alla võtta on tehtud ka 2008. aastal, kui Lilian Hansar inventeeris 20. sajandi arhitektuuri Ida-Virumaal.

Töös on lühidalt kirjeldatud tööstuskompleksi väärtusi  ja tehtud ettepanekuid need kas arvele või kaitse alla võtta. Hoonete kompleks koosneb eri aegadel rajatud ehitistest, paljudel on säilinud algne välisilme, kus paekivi on kombineeritud punase tellisega. Hoonete seisukord on hea, kuna Kiviõli Keemiatööstus on tegutsev ettevõte ja inventeerides on esitatud ettepanek võtta kaitse alla paremini säilinud tööstushooned, eelkõige punastest tellistest tootmishooned, sealhulgas linnasiluetis mõjuvaim generaatorihoone.

Aaviku kinnitusel on tegemist siiski ainult seisukohaga ja see, kas ettepanek need kaitse alla võtta ikkagi esitatakse, selgub edaspidise protsessi käigus. "Praegu pole meil keemiaettevõtte seisukohta, sest üldplaneeringu eskiislahendus avalikustati alles eelmise nädala lõpus," kinnitas ta.

Ettevõtte seisukoht oluline

Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi sõnul peab enne ettepaneku tegemist olema selge, kas piirangud ei hakka kuidagi mõjutama tööstuse arengut ja selle keskkonnasõbralikuks muutmist. "Kindlasti on see oluline, et märkimist väärt objektid saaksid kaitstud, kuid arvestama peab ka sellega, et tööstus linnas areneks," ütles ta, et enne, kui riigile ettepanek teha, tuleb seda põhjalikult kaaluda.

Kuna arutelu üldplaneering ja tööstushooned võimaliku kaitse alla võtta on alles alanud, siis OÜ Kiviõli Keemiatööstuse haldus- ja kommunikatsioonijuhi Raivo Loti sõnul peab ettevõte selle taustal uurima ja kindlaks tegema oma hoonete praeguse ja edasise kasutusala. Praegu on suurem osa kõnealustest hoonetest ettevõttel ka kasutusel.

"Aga selge on ka see, et 1920. ja 1930. aastate tööstuspärand säilitamist väärib," lisas ta.

Lisaks keemiatööstuse hoonete võimaliku kaitse alla võtmisele määrab üldplaneering linnas üheksa miljööväärtusega ala, mille hulgas on nii Vabaduse puiestee äärde jäävad kortermajad kui ka büroohooned, aga ka Küttejõu asum ning raudteeäärne tööstusmaastik.