Virumaa kolledžis alustasid õpinguid esimesed magistrandid

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kogunesid aktusele magistriõpingute alustajad, kellest enamik on TTÜ Virumaa kolledži enda vilistlased.
Eile kogunesid aktusele magistriõpingute alustajad, kellest enamik on TTÜ Virumaa kolledži enda vilistlased. Foto: Peeter Lilleväli

TTÜ Virumaa kolledžis avatud kütuste tehnoloogia magistriõppesse võeti soovijate suure hulga tõttu vastu kolm korda rohkem tudengeid kui algul plaaniti. 

Nõudlust magistritasemega spetsialistide järele kinnitas nii ettevõtetes läbi viidud küsitlus kui ka tudengite endi soov. "Meie üliõpilastel ei olnud siiani võimalust kütuste tehnoloogias kõrgemat kraadi saada, sest peale meie ei paku selles valdkonnas õpet keegi," märkis TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Õppedirektor Anu Piirimaa lisas, et tudengite surve magistriõpet avada on ka teistel erialadel, ent teiste valdkondade lõpetajatel on võimalik Tallinna tehnikaülikoolis õpinguid jätkata ja umbes neljandik seda ka teeb.

Kütuste tehnoloogia magistriõppe avamist soosis Euroopa Liidu projektitoetus, mis võimaldab esimestel aastatel maksta õppejõududele palka, finantseerida nende täiendõpet, õppematerjalide koostamist ja tõlkimist. Samuti saab toetusega kutsuda välislektoreid ja tasuda üliõpilaste praktika eest.

"Esialgu andis tehnikaülikool meile seitse magistriõppe kohta, aga kuna huviliste hulk oli nii suur - ligi 30 -, siis saime kohti järjest juurde ja praegu on vastuvõtt 21 inimest, mida on väga palju. Neist enamik - 17 - saab õppida tasuta. ASi VKG personalijuht kinnitas juba eelnevalt, et kui nende töötajad tasuta õppekohtadele sisse ei saa, leitakse võimalus nende õpingute rahastamiseks," rääkis Roosileht.

Rekordiline vastuvõtt

Töötavad inimesed andsid sel aastal tooni ka nende seas, kes soovivad omandada rakenduskõrgharidust. "Kolledžis oli sel aastal rekordiline vastuvõtt - 242 inimest. Selle aasta eripära on, et üle poolte on töötavad inimesed kohalikest ettevõtetest. Selgus, et kui soovitakse teist ametikohta või palgakõrgendust, on ettevõtted suunanud kolledžisse õppima," vahendas Roosileht.

Gümnaasiumilõpetajate ja töötavate inimeste koolitamise kõrval on kolledžisse üha rohkem asja kooliõpilastel. Kui tudengeid on ligi 650, siis kooliõpilaste arv, kes majast läbi käib, ulatub aastas ligi 500ni.

"See on selles mõttes kõige laiahaardelisem tegevus, et meile tullakse üle Eesti, nii Nõost kui Saaremaalt. Kõige populaarsemad on keemia-, robootika- ja rakendusprogrammeerimise kursused. Koolidel ei ole kõikide valikainete õpetajaid ja Vene koolides napib inimesi, kes eesti keeles õpetaks. Samuti pole koolides nii heal tasemel laboreid," selgitas Roosileht.

Avatud kõigile

Eraldi grupp, keda kolledžis koolitatakse, on töötud. "Kaks projekti on juba edukalt lõppenud, nüüd ootame 16-24aastaseid noori töötuid, kes saavad kolme semestri jooksul valitud suunal tasuta õppida ja tööpraktikat," rääkis Roosileht, kelle kinnitusel on Virumaa kolledžist saamas tehnilise intelligentsi keskus Ida-Virumaal, kuhu soovitakse koondada täiesti erineva haridustaseme ja vajadustega inimesi.

Nii on uksed avatud ka kinnipeetavatele - sellest sügisest asub ehituse erialal õppima kaks noormeest Viru vanglast, kes lõpetasid gümnaasiumi kuldmedaliga.

Samuti on tehtud suuri investeeringuid, et majas saaksid õppida liikumispuudega inimesed: uueks õppeaastaks on valminud pandused ja invatualetid, töötab lift ja lähiajal jõuavad kohale trepironijad. "Kevadel lõpetanud ratastoolis noormehele pidi palju asju esimesele korrusele kätte tooma, sest näiteks arvutiklassi ta ei pääsenud. Nüüd pääseb ratastoolis igale poole," kinnitas Roosileht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles