Jäätmed kaubaks

Ida-Virumaa suurim keemiaettevõte VKG on viimastel aastatel aina rohkem pööranud tähelepanu sellele, kuidas oma tootmisjääke tulusalt ära kasutada. Nii on nüüdseks kasutusse võetud õlitootmisest vabanev generaatorigaas, mis kütab Kohtla-Järve Järve linnaosa ning mõne kuu pärast peaks hakkama sooja andma ka Ahtmele ja Jõhvile. Varem lasti see gaas enamjaolt lihtsalt õhku.

Ootel on tsemenditehase rajamine, mis on praegu plaanis umbes seitsme aasta pärast. See oleks juba praegu võinud valmis olla, kui vahepealne masuaeg poleks projektile kriipsu peale tõmmanud.

VKG on aastaid teinud kõva kihutustööd, et saada võimalust hakata müüma oma poolkoksi ja tuhka tee-ehitajatele. Kas selleks lõppude lõpuks ka võimalus antakse, näitab aeg. Ent kui see teeb teede ehitamise odavamaks ning kvaliteet ei kannata, siis pole näha mingit põhjust, miks ei peaks me kasutama oma taristu parandamiseks kodumaist kraami, mida muidu jäätmetena käsitleme.

Kui siia lisada veel Ahtmes asuv tehas, mis elektrijaamade tuhast ehitusplokke toodab, ning kaevandamisest tuleva killustiku müük, võib öelda, et juhtiv keemiaettevõte on tõusmas ka riigi juhtivaks ehitusmaterjalide tootjaks.

Ettevõttes põhjendatakse seda asjaoluga, et arvestades jäätmete mahte on ehitusmaterjalide turg ainus, mis sellist hulka toodangut suudab neelata.

Aga tegelikult on ju viimase kümmekonna aastaga muutunud kogu meie jäätmemajandus selles suunas, nagu liigub ka meie keemiahiid. Ka meie prügilates on jäätmed muutunud aina hinnatavamaks kaubaks, mis ümbertöötlemise järel kasuga maha müüakse. Ja üks olulisi põhjusi, miks selliseid investeeringuid on aina rohkem, on pidev keskkonnanõuete karmistumine. Sest milleks maksta jäätmete ladestamise eest riigile kui surnud hobust, kui jäätmed on tegelikult maas vedelev raha?