VKG tahab panna põlevkivijäägid teedeehitust teenima

Juba järgmisel nädalal uudse tehnoloogiaga teekatet maha rullima asuvat betoonilaadurit uudistasid nii Jaanus Purga (üleval) kui ka Aivo Adamson, selgitusi jagas Siim Kadak. Foto: Matti Kämärä

Eile kirjutasid ASi VKG ja maanteeameti esindajad Ojamaal alla koostööleppele, uurimaks põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjääkide kasutamise võimalusi teedeehituses.

"Minu ema kodutalu oli Ämari lennuväljale viiva betoontee ääres - selle tee ehitasid sõjaväelased millalgi eelmise sajandi kuuekümnendate aastate alguses ja see kestis üle kolmekümne aasta," meenutas maanteeameti peadirektor Aivo Adamson. "Selle teekatte täpne koostis pole muidugi teada."

Küll aga on täpselt teada kõik VKG rajatava Ojamaa kaevandust ja Aidu karjääri aheraine taaskasutusala ühendama hakkava kilomeetrise katseteelõigu ehitamisega seonduv: kõige all aherainest teemulle, siis aherainekillustikust dreenikiht ning Ojamaa kaevandusest pärinevast killustikust ja Petroteri õlitehases tekkinud tuhast betoonplaat.

"Sellist tuhka nagu Petroteris tekib pole meil kunagi varem olnud - sellel on tsemendi omadused ja tegelikult võibki seda madalakvaliteediliseks tsemendiks nimetada. Mingeid orgaanilisi jäätmeid selles ei ole, vaba kaltsiumoksiidi sisaldus on aga tee-ehituseks täpselt sobiv," selgitas VKG juhatuse liige Jaanus Purga.

VKG projektijuht Siim Kadak kinnitas, et aherainekillustiku peaaegu kõik omadused vastavad tee-ehituses kasutatavatele materjalidele seatud nõuetele. Natuke probleeme olevat vaid külmakindlusega, aga seegi leiab peatselt lahenduse.

Erinevad lõigud jälgimise all

Katseks rajatav tee koosneb mitmest erineval tehnoloogial põhinevast lõigust, sealhulgas üks neist on traditsiooniline killustikalusel asfaltkate.

"Kui tee valmis saab, hakatakse seda monitoorima ja selle tulemusena selgub kõige parem lahendus," rääkis Purga. "Kui mõni neist katselõikudest vastu ei pea, on seegi parima lahenduseni jõudmisel samm edasi."

Monitoorimisel jälgib teede tehnokeskus, kuidas arenevad teekattes defektid ja praod, kas tekivad külmakerked ning kuidas muutub tee kandevõime. Testaeg järelduste tegemiseks on 3-5 aastat, ent juba esimene korralik külm talv näitavat 60-70% vigadest kätte.

Maanteeameti nõunik Lauri Beilmann rääkis, et beentoonteid on katseliselt ehitatud nii Soomes kui Rootsis, ent kummaski riigis pole need loodetud 40 aastat kestnud. "Soomes kaeti selline tee vähem kui 20 aasta pärast asfaldiga üle, Rootsis kuus aastat tagasi valminud 24kilomeetrine tee vajab juba remonti. Soomlased ongi selle idee nüüd kalevi alla pannud, rootslased uurivad ikka edasi."

Tee-ehitus ajas seisma jäänud

"Eesti peaks kõigepealt mängima nende ainetega, mis tal käes on - tee-ehituses põlevkivijääkidega - ja alles siis mõtlema, kas ja kus midagi lisaks kaevata või sisse osta," on Purga veendunud, et uute paekarjääride rajamine killustiku saamiseks pole alati põhjendatud. "Me ei oota, et keegi meile raha annaks või meie eest midagi ära teeks - me teeme ise, aga tahame seda teha riigiga koostöös."

Aivo Adamson tunnistas, et maanteeamet teede omanikuna peaks rohkem vastutust võtma.

"Oleme teid seni GOSTi standardite järgi ehitanud, aeg on seisma jäänud. Esiteks peaksid meie teed kestma kauem ja teiseks tuleks meil rohkem panustada kohalike materjalide uuringutesse," märkis ta.

Jaanus Purga sõnul annab maanteeametiga sõlmitud koostöölepe ettevõtte uuringutele riikliku mõõtme ja perspektiivi põlevkivijäätmete edasiseks kasutamiseks.