Evelin Ilves avas Narva-Jõesuu SOS lasteküla

Presidendiproua kiikas ka uutesse peremajadesse ja tutvus sealsete elanikega. Foto: Matti Kämärä

"Aga president ise ei saanud tulla?" päris 16aastane Narva-Jõesuu SOS lasteküla kasvandik Oksana lasteküla juhatajalt Riho Kangurilt, kui viimane andis tüdrukule teada presidendiproua saabumisest.

Ei, president ei tulnud ja Evelin Ilves ei olnud lastekodu avamisel lihtsalt presidendiprouana, vaid SOS lasteküla patroonina. Ilves märkis, et heas kodus kasvavad head lapsed ning nüüd on Narva-Jõesuu lastekodulastel olemas ilus ja hea kodu, oma toad ja köök, kus süüa teha, ning peagi ka oma vanemad.

"Mul on väga hea meel, et Narva-Jõesuu linnavalitsus usaldas nende kodude loomise SOS lastekülale. Selle kuue aasta jooksul, mis ma olen SOS lastekülaga seotud olnud, olen näinud nende oskust luua häid kodusid nendele lastele, kelle vanemad pole millegi tõttu sellega hakkama saanud."

Ilves avaldas lootust, et Narva-Jõesuu kogukond võtab need kodud omaks ja ümbruskonna ettevõtjad tulevad neile appi. "Nendes kodudes räägitakse mitut keelt ja seal on mitme kodakondsusega lapsi, aga peame meeles pidama, et need on kõik meie lapsed ja peame kõik neid aitama."

Abistajad teretulnud

Esimese Ida-Viru ettevõttena tegi abistamises otsa lahti Sillamäe sadam, mille juhatuse liige Margus Vähi allkirjastas koostöölepingu ja lubas, et ettevõttest saab Narva-Jõesuu SOS lasteküla püsitoetaja.

Eilsele ametlikule avamisele eelnes selle aasta aprillis Narva-Jõesuu linna ja SOS lasteküla Eesti ühingu vahelise lepingu allkirjastamine, mille järgi läksid kuus Euroopa Liidu toel valminud peremaja organisatsioonile 25 aastaks tasuta rendile.

"Minu arvates on see väga mõistlik diil, et linn usaldas oma vara rahvusvahelisele organisatsioonile. Olen veendunud, et see on heades kätes ning lapsed saavad parema teenuse tänu SOS lasteküla kogemustele ja suurematele rahalistele võimalustele," ütles Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi.

Rentnikuna hakkab 132 riigis esindatud rahvusvaheline organisatsioon tegutsema Eestis esimest korda. "Keila ja Põltsamaa lastekülad on meie omad, samuti kuuluvad meile noortekodud Keilas ja Tallinnas. Aga sisulises töös ei ole mingit vahet. Meie kvaliteedinõuded rakenduvad Narva-Jõesuus täielikult 2013. aastal," kinnitas SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuht Margus Oro.

Järgmine samm noortekodu

Järgmisel aastal minnakse Narva-Jõesuus üle peremudelile, mis tähendab, et lapsed hakkavad elama kindlate perevanematega ja kaob vahetustega töötavate kasvatajate süsteem.

Narva-Jõesuu SOS lasteküla sotsiaaltöötaja Kristeli Peri rääkis, et viimased pool aastat on läinud SOS emade koolitamise tähe all ja need jätkuvad. "Igale majale on emakandidaadid olemas ja kõik käivad koolitustel. Otsime praegu psühholoogi, kes hakkaks tegelema ema ja laste suhetega. Samuti käivad ettevalmistused noortekodu avamiseks Narvas, kuhu saavad meie noored minna päriselu proovima."

Margus Oro sõnul ongi järgmine eesmärk Ida-Virumaal leida uuel aastal koht noortekodule. "Kõik lapsed SOS lastekülast lähevad 15-16aastaselt elama noortekoju, kus igaühel neist on oma usalduskasvataja ja nad saavad rohkem iseseisvat elu harjutada," selgitas ta.

Uues lastekülas on kuus peremaja, kus elab kokku 39 last vanuses 1-19 aastat. Ühes majas elavad sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Üks maja on eestikeelne. Peremajad on hajusalt linnas laiali, ilma tavakülale omase piirdeaiata.

SOS lasteküla pakub Eestis vanemliku hoolitsuseta lastele peresarnaseid tingimusi 1995. aastast. Umbes 40 protsenti SOS lasteküla Eesti ühingu eelarvest moodustavad nii välismaised kui ka Eesti ettevõtete ja eraisikute annetused. Ülejäänud 60 protsenti laekub teenuste eest riigilt ja omavalitsustelt.