Hädas euroveega

Kui sel suvel pandi Jõhvis ja Kohtla-Järvel tööle renoveeritud joogiveetorustikud, olid kõik rõõmsad: kraanidest peaks nüüd hakkama tulema nii puhast vett, missugust siinkandis nähtud pole. Ent võta näpust! Kõigepealt algasid kaebused Jõhvis, siis ka Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosas.

Viimases ei teatud veel oktoobri lõpuski täpselt, miks kraanidest tuleb puhta eurovee asemel kollast vedelikku. Lõpuks saadi jälile: probleem oli ikkagi majasisestes torustikes.

Nüüd on vee kvaliteediga probleeme ka Püssis, kus veel on lausa ebameeldiv lõhn, ehkki veefirma väitel see vesi siiski tervisele ohtlik ei ole. Me ei tea veel täpselt, mis on Püssi vee kehva kvaliteedi põhjus.

Ent muidugi on selge seegi, et nõukogudeaegsete paneelmajade torustikud on enamasti vanad ning pole ka arvestatud tänapäevasele tarbimishulgale.

Kui joogivett mõõtma ning tarbimise järgi maksma hakati, langes vee kasutamine oluliselt. Mäletame näiteks, et Jõhvis oli enne torustike uuendamist pidevalt haisva veega häda: see jäi sinna seisma ja kippus roiskuma, sest torud olid liiga jämedad.

Korteriühistud on viimastel aastatel väga palju pööranud tähelepanu majade muutmisele energiasäästlikumaks, nende katuste ja fassaadide uuendamisele. Ent varem või hiljem tuleb enamikul kortermajadest jõuda selleni, et vahetada välja ka majasisesed kommunikatsioonid, sealhulgas vanad ja roostes veetorud.