Kas metsade majandamine püsib ikka õigel teel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uhkusega võime pidada ennast metsarahvaks - meie metsades kasvab iga eestimaalase kohta 3000 puud.
Riigile kuuluva metsa ning teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja on riigimetsa majandamise keskus (RMK), kelle omandis on ligi 40% kõigist Eesti metsadest.
Kuigi Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, kus metsa all on tervelt 2,2 miljonit hektarit, ei tohi me metsa suhtuda vastutustundetute ühepäevaperemeestena, kelle peamine eesmärk on tulu saamine. Metsade rajamisele, nende kultiveerimisele ja hooldusraiele, aga ka metsateede ja kuivendussüsteemide uuendamisele tuleb pöörata senisest märksa suuremat tähelepanu.
RMK teenib raha metsa ja metsamaterjali müügiga. Alates keskuse asutamisest 1999. aastal on ta keskmiselt kandnud aastas riigieelarvesse 250 miljonit krooni ehk siis umbes 16 miljonit eurot.
Samas on rahandusminister Jürgen Ligi asunud eelarve tasakaalu nimel RMKst raha välja pumpama, tuues õigustuseks, et rasketel aegadel on ikka metsast abi saadud. 2011. aastal võttis riik RMKst omanikutulu ja tulumaksu välja 26 miljoni eurot, 2012. aastal teeb ta seda 45,8 miljoni euro ja 2013. aastal eelarves plaanib teha 17,9 miljoni euro ulatuses. Kolme aasta kogusumma on seega 89,7 miljonit eurot (üle 1,4 miljardi krooni).
Kõige selle tulemusena on tkkinud oht, et riigiettevõtte arvelduskonto liigub nulli lähedale. Eelarvekava näeb aga ette, et riik annab RMK-le "toetusena" 20 miljonit eurot, mis tuleb tagastada 2014. aasta 31. jaanuariks. Sisuliselt on tegu laenuga, millelt riik omakorda intresside näol ka tulu teenib. Nimelt ei tohi see olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks RMK-le tagastatava toetusega sarnastel tingimustel laenu.
Kokkuvõtvalt: riik teeb eelarve tasakaalu nimel ühe ettevõtte konto puhtaks ja annab teise käega talle üheks aastaks käibekrediiti, et firma majandustegevus ei seiskuks, teenides sellelt veel täiendavat intressitulu. Ühtpidi võib riik omanikuna seda kõike endale lubada, aga kas tegu on ikka riigivara heaperemeheliku valitsemisega?
2010. aasta lõpu seisuga oli RMK käsutuses ligi 1,1 miljonit hektarit maad, millest metsaga oli kaetud 824 000 hektarit ja ülejäänu moodustasid valdavalt sood ning rabad, vähesel määral ka teised looduskooslused (põllud, heinamaad, roostikud).
Selle hiiglasliku maa-ala teenindamiseks on ehitatud 8115 kilomeetrit metsateid. Kuna Eesti metsamaad on valdavalt liigniisked, on riigimetsa rajatud 444 000 hektari ulatuses maaparandussüsteeme.
Kui arvestada metsatee keskmiseks elueaks 20 aastat ning maaparandussüsteemi omaks 30 aastat, siis tuleks igal aastal rekonstrueerida umbes 400 kilomeetrit teid ja 15000 hektarit kuivendussüsteeme. Valdav osa teedest ja kuivendusvõrgust on rajatud aastatel 1960-1980 )või on nad veelgi vanemad), mistõttu enamik neist on praeguseks jõudnud rekonstrueerimisikka.
Enamasti rahanappuse, aga ka projekteerimis- ning ehitusvõimsuste puudumise tõttu on viimastel kümnenditel uuendatud aastas keskmiselt 200 kilomeetrit metsateid ja 5000 hektarit maaparandussüsteeme. Kuigi viimastel aastatel on rekonstrueerimis- ja ehitustööde tempo tõusnud, on selge, et ilma mahtusid suurendamata hakkab metsamaa tootlikkus langema ja metsamaterjali kogus vähenema. Vastavalt kahanevad ka riigi tulud.
Hinnanguliselt langetab vajalike metsaparandustööde tegemata jätmine järgmisel kümnel aastal riigimetsa raiemahtu umbes kolmandiku võrra (praeguselt kolmelt miljonilt kuupmeetrilt kahele miljonile). Samas rütmis kukuvad ka RMK enda majandusnäitajad. Lisaks peab arvestama puidu töötlemisest saadava lisaväärtuse langusega ja selle mõjuga majandusele.
Riigivaraseadus kohustab riigile kuuluvat vara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Teisisõnu peab kõigi riigivaraga tehtavate toimingute või tehingute puhul silmas pidama, et need oleksid riigile kasulikud.
Rahandusministri samme ei saa mitte kuidagi pidada mõistlikuks riigivara valitsemiseks - need ei taga meie majandusmetsade jätkusuutlikku majandamist. Selge rahalise mõõtme kõrval puudutab RMK ümber toimuv otseselt väga paljusid Eesti inimesi. Korras ja läbitavaid metsateid vajavad kasvõi marjulised ja seenelised.