Narva muuseumi magnetiks saavad tulevikus bastionid

Põhjasõja lahingud on üks teemasid Narva kindluse arendamisel.

FOTO: OLEG STROGANOV

Narva muuseum asub taastama ja arendama bastione, mis peaksid ühtse tervikuna tõstma Ida-Viru suurima muuseumi atraktiivust. 

Eelmisel nädalal olid Narvas paljude maade muuseumitöötajad, kes jagasid oma kogemusi eelkõige selles osas, kuidas tänapäeval muuseume turundada ja millega rohkem huvilisi ligi meelitada.

Meeldiv ajaviitmispaik

"Ma ei taha jätta külastajale muljet, et ta peab muuseumis ajalugu õppima. Ta peab saama siin lihtsalt meeldivalt aega veeta," ütles Narva muuseumi direktor Andres Toode möödunud nädalal suurt muuseumikonverentsi avades. Konverentsile kogunesid eri maade muuseumide esindajad, kes tutvustasid üksteisele oma turundusvõtteid ja külastatavuse tõstmise nippe.

Esialgu vaid linnale alluv Narva muuseum kujundatakse lähemal ajal ümber sihtasutuseks, mille asutajaiks on Narva linn ja kultuuriministeerium. Toode sõnul pühendatakse järgmised kümme aastat vanalinna ümbritsevatele 17. sajandi bastionide arendamisele.

"Narva bastionid on praegu seisundis, mis eeldab tegutsemist, muidu muutuvad need kümne aasta pärast kivihunnikuteks. Kümne aastaga teeme korda kõik bastionid," teatas kaljukindlalt Narva muuseumi direktor, märkides seejuures, et raha leitakse loodetavasti eurofondidest. Samas ei anna Euroopa raha lihtsalt ehitamise jaoks, seepärast tuleb bastionidele anda funktsioon. "Rajame vanalinna ümber muuseumide rõnga."

Vana saab uue elu

Ajaloolise pärandi uus funktsioon oli üks lõppenud konverentsi peateemasid.

Cesise ajaloo- ja kunstimuuseumis Lätis on nagu Narvas ja Tallinnaski keskne kivist ehitis. Funktsionaalsest küljest on neil samuti ühiseid jooni: nn suur saal Cesise muuseumis on kasutusel abielude registreerimiseks. Samamoodi toimitakse rüütliaegade pärandiga piirilinnas Narvas.

"Siin on ka vaidlusteema: kui palju saab loovutada üritustele, enne kui see muuseumile kahju hakkab tekitama," märkis Cesise esindaja Talis Pumpurins.

Lätlase jutu põhjal püütakse külastajaid muuseumisse meelitada peamiselt uue püsiekspositsiooniga "Cesis - Läti ajaloo sümbol", kuid selle atraktiivsus välismaalastele jäi tal kahjuks lahti rääkimata.

Muuseum kui rahvusliku identiteedi kandja

Kõige moodsama ja intensiivsemalt areneva mulje jättis konverentsil Turu muuseum. Turu kindlus, kus muistsel ajal peatus oma käikudel Rootsi kuningas, on tänapäeval Soome ajalooliste ehitiste projekti osa. "See on koht, kus iga soomlane peab kordki elus ära käima," leidis Turu muuseumikeskuse esindaja Joanna Kurt.

Kurt tunnistas, et veel eelmise sajandi lõpul, alates 1980. aastatest, elas nende muuseum üle madalseisu: näitused olid igavad, teemad juhuslikud.

"Liiga suur infohulk ajab külastaja segadusse," selgitab Joanna Kurt muuseumikülastajate arvu langust minevikus. "Otsustasime oma ekspositsiooni arendada kindluse kunagiste asukate tutvustamise suunas."

Turu muuseumikeskus on oma tänapäevasel kujul olemas olnud üsna vähe - vaid neli aastat. Alles sel aastal avati siin lastele kindlus, kus võib saada oma isikliku kuningakrooni ja heraldilised sümbolid. Lõpetatud kuju peab muuseum saama 2017. aastal Soome iseseisvuspäevaks. Kurt ütles, et nende kindlus tahetakse muuta soomlasi ühendavaks rahvussümboliks.

Rüütlid on igihaljas teema

Rüütliajastut müüakse Narvaga sarnaselt ka Taani väikeses saarelinnas Nyborgis. Seal tehakse muuseumi esindaja Janus Möller Jenseni sõnul panus autentsusele, võtmesõnaks on ehtsus: olgu see tänav, maja, tuba või saal, kus Taani kuningas kaheksa sajandit tagasi parlamendiga kohtus.

"Elada läbi ammuse aja sündmused - see on võimalik ainult Nyborgis!" kinnitas veendunult härra Jensen, arendades ideed, et just tema linn on Taani kuningriigi süda.

Nyborgi keskseks muuseumisündmuseks on väga tõepärased rüütliturniirid.

Jenseni sõnul püsivad nad nende kavade juures ilmselt lähimad sada aastat. "Ajalugu on hea äri," sõnas taanlane lõpetuseks.

MILLEGA MUUSEUMID KÜLASTAJAID LIGI TÕMBAVAD

Narva konverentsil esindatud kindlused, lossid, muuseumid ja terved ajaloolised linnad otsivad oma turundusnippe. Narva võiks igaühelt eeskuju võtta.

* Nyborgi rüütliloss (Taani)

võlub autentsuse ja ehtsusega.

* Turu kindlus (Soome)

on muutumas soomlaste siseturismimekaks, pakkudes ka lastele moodsat meelelahutust.

* 's-Hertogenbosch (Holland)

on osa kanaleid renoveerinud ja nendega saab paadiekskursioonil tutvuda. Eriliselt ainulaadne on kohalik kohupiima-šokolaadidessert bossche bol, mille retsepti saladuses hoidmine ei lase huvil raugeda.

* Turaidas (Läti)

kõrguvad künkal Jumalate loss, linnus ja kirik. Ümberringi on puutumatu loodusega kaitseala ja Rahvalaulu park.

* Berwick-upon-Tweed (Suurbritannia) on muistne linnake Šoti piiri ääres, kus peamine meelelahutus on jalutuskäik kivist müüridel ja sildadel.

Tagasi üles