Maidla vald jääb omavalitsusliidu liikmeks

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane tonn Maidla vallale ressursimaksu andnud põlevkivi toodeti Aidu karjääris tänavu juuli lõpus; Uus-Kiviõli kaevanduse avamiseni peab väheste elanikega vald säästurežiimil elama.
Viimane tonn Maidla vallale ressursimaksu andnud põlevkivi toodeti Aidu karjääris tänavu juuli lõpus; Uus-Kiviõli kaevanduse avamiseni peab väheste elanikega vald säästurežiimil elama. Foto: Peeter Lilleväli

Maidla vallavolikogu tühistas oma veebruarikuise otsuse maakonna omavalitsusliidust välja astuda ning tasub lähiajal tänavuse aasta liikmemaksu.

Veebruaris otsustas vallavolikogu, et Maidla vald lahkub Ida-Virumaa omavalitsuste liidust. Põhjenduseks toodi pingeline eelarve, mis sunnib kõik võimalikud kokkuhoiukohad kasutusele võtma. Liikmestaatuse peatamist IVOLi põhikiri ette ei näe, seega nähti ainukest võimalust liidust välja astuda.

IVOLis on Maidla otsust korduvalt arutatud, ent valda liikmeskonnast välja arvatud ei ole. Neljapäeval otsustas vallavolikogu veebruarikuise otsuse tühistada ja liidu liikmeks edasi jääda.

Silmapiiril terendas saneerimiskava

"Meie otsus liidust välja astuda oli puhtalt rahaline otsus, sest sel ajal oli meil tuleviku suhtes palju ebakindlust. Oleksime eelistanud oma liikmeks oleku mõneks ajaks peatada, ent sellist võimalust IVOLi põhikiri ette ei näe," rääkis Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni.

Tollast otsust tühistama ajendas keskkonnatasude seaduse muutmine, mis sai võimalikuks tänu sellele, et põlevkivivallad ühistele seisukohtadele jõudsid.

"Omavalitsuste solidaarsuspõhimõte toimis siin väga oluliselt," viitas Vinni ennekõike sellele punktile, mille järgi omavalitsustele laekuv kaevandamistasu tasandusfondi valemist välja arvati. "Kui omavalitsused poleks ühistele seisukohtadele jõudnud, ei oleks seadusemuudatus tuleval aastal kindlasti veel jõustunud. Maidla vallale, kes kolmel järgmisel aastal kaevandamistasu üldse ei saa, oleks see tõenäoliselt lõppenud saneerimiskavaga. Sel juhul oleksime pidanud oma vaba jäägi kohe käiku laskma ja 2013. aasta kuidagi ära elanud, aga edaspidi poleks me enam suutnud tasakaalustatud eelarvet vastu võtta."

Seadusemuudatus annab Maidlale järgmisel aastal toeks umbes 40 000 eurot tasandusfondist ja kompensatsioonina 70% 2011. aastal vallale laekunud ressursimaksust.

"Nüüd on 2013. aasta suhtes selgus saabunud ja omavalitsusliidust väljaastumiseks pole enam põhjust. Tänavuse liikmemaksu maksame lähemal ajal ära," lubas Vinni.

Hädasolijat tuleb toetada

Omavalitsusliidu esimees Veikko Luhalaid ütles, et Maidla valla avaldust väljaastumiseks arutati korduvalt nii juhatuses kui üldkogul.

"Alguses oli see soov meile täiesti arusaamatu, sest nad polnud probleemidest rääkinud, ei olnud taotlenud liikmemaksu vähendamist või sellest vabastamist. Kohtusime vallajuhtidega mitmel korral ja kui sai selgeks, et küsimus pole valla ja liidu lahkarvamustes, vaid üksnes rahas, otsustasime aja maha võtta ja väljaastumise otsustamisega mitte kiirustada."

Luhalaiu sõnul pakuti Maidlale ka võimalust sobiva keskkonnaprojekti jaoks liidu keskkonnafondist toetust taotleda. "Alguses nad küll arvasid, et põlevkivivallana neil ei sobi seda teha, aga häbeneda pole siin midagi - kui üks liidu liige on hädas, tuleb otsida võimalusi teda aidata. Reedel tuleb keskkonnafondi nõukogu kokku ja kuna Maidla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekt sobib toetatavatesse valdkondadesse ning nende rahataotlus on ainuke, siis on tõenäoline, et selle toetuse nad ka saavad."

Väga pingelise eelarvega omavalitsustele on IVOLis liikmemaksu vähendades varemgi vastu tuldud, näiteks Püssi ja Tudulinna puhul. Lähiajal hakkab üldkogu arutama Lohusuu valla sellesisulist taotlust; Alajõe vald esitas samuti taotluse, ent võttis selle tagasi.

"Majanduskasvu aastatel said omavalitsused ise hakkama, aga 2010. aastast alates on jälle maksu vähendamist palutud. Liikmestaatuse peatamist pole peale Maidla keegi seni jutuks võtnud ja minu arvates poleks see ka õige, sest tähendaks ju koostöö peatamist."

Küll peab Luhalaid tõenäoliseks, et jaanuaris algava liidu arengukava koostamise käigus tehakse ettepanekuid ka põhikirja muutmiseks, mis võiks anda omavalitsustele rohkem võimalusi raskete aegadega toime tulla, ilma et peaks liidust lahkuma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles