Jõhvi pole Ahtmega ühinemise plaani maha matnud

Jõhvi ja Ahtme on omavahel seotud nii sügisel valminud kergliiklustee ja ühise soojatorustiku kui ka Ahtmes asuva veepuhastusjaama kaudu, kust tuleb Jõhvigi joogivesi. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi valla uues arengukavas nähakse Jõhvit aastal 2025 oluliselt suurema asumina, millega on liitunud ka Kohtla-Järve Ahtme linnaosa.

"Omal ajal sai see volikogu tahtel arengukavasse sisse pandud ja uut arengukava koostades jäeti see alles," pole Jõhvi abivallavanema Vello Juhkovi sõnul Jõhvi ja Ahtme võimaliku ühinemisega tõsisemalt tegeldud.

"Kui vaadata asja mitte poliitiliselt, vaid puhtmajanduslikult, siis rahvastiku prognoosist aastani 2025 selgus ehmatava tõsiasjana, et selle liitumise järel tõuseks järsult pensionäride osakaal; maksumaksjate hulga tõus ei oleks kaugeltki nii suur. Ahtme alla kuuluvad ju Vana-Ahtme, Puru ja Iidla," ütles ta. "Selliste asjade puhul oleks vaja alustuseks teha majandusarvestused, mida seni pole keegi teinud."

Vallavanem Tauno Võhmar ei pea selliseid uuringuid ja arvestusi määravaks. "Uuringute taha pole mõtet pugeda. Kui eksisteeritakse külg külje kõrval, tuleks ühiseks tõmbekeskuseks ära ühineda - nii annaksime ka finantsilise keskuse mõõdu välja. Jah, Ahtme on vananev linnaosa ja sotsiaalkulusid tuleks pigem juurde. Samas on meil palju ühist, kommunikatsioonid näiteks. Ja kui valmib uus gümnaasium, siis see toidab ära nii Jõhvi kui Ahtme."

Tosin aastat ajalugu

Jõhvi ja Ahtme ühine tulevik oli kõneaineks juba päris sajandi alguses, kui maavalitsus pidas suures haldusreformi tuhinas vajalikuks lähikümnendil seda ühinemist ette valmistada.

"Järve ja Ahtme vastandumisele lisab vürtsi asjaolu, et omavaheline ühisosa neil sisuliselt puudub, samal ajal kui Ahtme ja Jõhvi moodustavad generaalplaanide järgi juba alates 1951. aastast kaksiklinna," kirjutas 2004. augustis Põhjarannikus tollase Jõhvi linnavolikogu esimees Vallo Reimaa.

2009. aasta märtsis tegi Jõhvi vallavalitsus Kohtla-Järve linnale (ja ka seitsmele naabervallale) liitumisettepaneku. Kohtla-Järve puhul puudutas ettepanek Ahtme, Oru ja Sompa linnaosa. Aprilli lõpus vormistati otsus alustada Kohtla-Järve ja Jõhvi ühinemisläbirääkimisi. Pärast seda pole võimalikust ühinemisest eriti räägitud.

Kõik linnaosad korraga

"Oli otsus moodustada läbirääkimisteks komisjon, aga komisjoni moodustamiseni ei jõutudki - mõne aja pärast kadus mõlemal poolel asja vastu huvi," mäletab Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov.

Väiksemad omavalitsuste piiride muutmist puudutavad küsimused on suudetud jooksvalt lahendada, näiteks Jõhvi-Tammiku kergliiklustee rajamise eel. "Seal oli konkreetne huvi taga ja lahendus tuli kiiresti, samal ajal kui samuti jutuks olnud Tammiku asula juures oleva maa Jõhvile andmisega ja Jõhvilt asendusmaa vastu saamisega pole asi liikunud, sest kummalgi pole erilist huvi olnud," tõdes ta.

Ahtme ja Jõhvi ühendamine on Solovjovi sõnul hiljemgi vahel jutuks tulnud, aga ametlikult pole midagi alustatud.

"See asi tuleb kompleksselt lahendada, samal ajal peaksid Kohtla-Järve küljest ära minema ka kõik väikesed linnaosad, sest pärast Ahtme lahkumist poole väiksemaks jääv linn ei suudaks enam neid väikesi kaasas kanda."

Viie aasta pärast küps

Tauno Võhmar loodab, et Ahtme ja Jõhvi ühinemine ei ole väga kauge tulevik. "Viie aasta pärast võiks see küps olla ja kui see oleks ainult minu teha, siis ma teeksin ära küll, see oleks loogiline ja mõistlik samm."

Samas tunnistas Võhmar, et valimisteni on jäänud vähem kui aasta ning otsustama hakkavad need, kes siis valituks osutuvad - ja kellel võivad olla teistsugused mõtted ja eesmärgid.