Sillamäe õhu haisutajad võetakse luubi alla

Haisu üle kaevanud sillamäelased on haisu allikana viidanud põhiliselt Sillamäe sadamale ja Eesti Energia Õlitööstusele. Foto: MATTI KÄMÄRÄ

Keskkonnainspektsioon tahab inimeste kaebustest ajendatuna selgust saada, kuidas Sillamäed ümbritsevad saasteallikad linna õhku reostavad.

Sillamäe elanikud kaebavad aasta-aastalt aina rohkem ebameeldiva lõhna üle linna õhus. Kui 2011. aastal laekus keskkonnainspektsioonile 38 sellise sisuga kaebust, siis 2012. aasta esimese poolaasta lõpuks oli kaebusi juba 95.

Põhiliselt on viidatud Sillamäe sadamast ja Eesti Energia Õlitööstusest tulevale lõhnareostusele; mõlemast lähtuvad lõhnaained on inimese tervisele ohtlikud ning võivad halbade ilmastikuolude korral tekitada lõhnahäiringu ilma kehtestatud piirväärtust ületamata. Lõhnaaine reostust pole Sillamäel seni uuritud, ka ei ole sadama ja linna vahelisel alal pidevseirejaamu.

Keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust saanud projekti käigus hinnatakse nii sadamas toimuva laadungikäitluse kui õlitööstuse mõjusid Sillamäe linna lõhnareostusele, samuti selgitatakse välja õhureostust põhjustavad saasteallikad linnas ja selle ümbruses.

Lisaks võimalusele linnaelanikke õhu seisundist teavitada ja kaebuste usaldusväärsust hinnata võimaldavad uuringutulemused taotleda häiringut põhjustanud saasteallika valdajalt lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamist. Kui häiringut põhjustab mitme saasteallika koosmõju, tehakse keskkonnaametile ettepanek koostada piirkondlik tegevuskava.

Puhtamasse õhku panustab ka Sillamäel filtermaterjale tootev AS Esfil Tehno, kus tootmisprotsessis kasutatavad keemilised ühendid praegu täielikult õhku aurustuvad. KIKi toetusega paigaldatakse lahustite taaskasutussüsteem, mis võimaldab 95% lahustiaurudest kinni püüda ja neid taaskasutada.

VKG uurib vana reostust

Seoses lintkonveieri ehitusega ostis OÜ VKG Kaevandused tüki kunagise kummiremonditehase maast, millel oleva jääkreostuse koristamine on nüüd uue omaniku kohustus.

Enne koristamist tuleb uurida, milliseid reoaineid pinnas sisaldab ja kui sügavale reostus ulatub ning selle tarbeks saadi KIKist toetust.

"Meile kuulub ainult väike osa sellest reostunud alast, ülejäänu on riigi maa," leiab VKG keskkonnaosakonna juhataja Diana Revjako, et kogu alale tuleks kompleksselt läheneda - nii uurida kui hiljem reostust koristada. Pole ju välistatud, et korda tehtud VKG Kaevanduste alale hakkab hiljem kõrvalt uuesti reostust imbuma.

Keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Tiiu Sizova tunnistas, et ühine tegutsemine oleks loogiline. "Kõige tõsisem reostus ongi seal just VKG kaevanduste maatükil, aga uurida tuleks muidugi ka riigi maad," lubas ta selle seisukoha jääkreostuse koristusjärjekorra üle otsustajatele edastada.

Kukruse pääseb uputusest

Juba pikki aastaid keldreid uputava sademeveega hädas olnud Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa elanikud pääsevad mõne aasta pärast liigveest - OÜ Järve Biopuhastus asub seal KIKi toetusega sademeveekanalisatsiooni arendama.

"Kukrusel sademeveesüsteemid valdavalt üldse puuduvad või on kraavid juba ammu umbe kasvanud," rääkis Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Pärnamäe. "Seni oleme tegelnud peamiselt joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisega, aga seda saame jätkata alles siis, kui omavalitsustel tekib jälle võimekus rahastamises osaleda. Sademeveesüsteemide arendamiseks on võimalik toetust küsida KIKist, kus omavalitsuste osalemine pole nõutav."

Veel toetab KIK Ida-Viru keskhaigla sademeveekanalisatsiooni ühendamist linna sademeveesüsteemiga. "Tegemist on küll ühe kinnistu sisese probleemiga, aga kuna meie omanikud on omavalitsused, siis nõukogu otsustas, et maakonna keskhaigla ümbrus peab korras olema ning tegi meile ülesandeks see raha leida," rääkis Pärnamäe. Selle projekti puhul osaleb rahastamises ka haigla ise.