Kiviõli Keemiatööstus: kohus tunnistas kaevandusloa õiguspäraseks
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
5. jaanuar 2013, 00:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Kiviõli teise mäeeraldise osas maaomanikega põlevkivi kaevandamisõiguste pärast kohut käiva Kiviõli Keemiatööstuse teatel tunnistas Tallinna halduskohus möödunud aasta lõpus keskkonnaministeeriumi poolt ettevõttele väljastatud kaevandusloa õiguspäraseks. Maaomanikud kavatsevad selle otsuse vaidlustada.
Tallinna halduskohtu kohtunik Aili Maasik ei andnud ettevõtte teatel Nikolai Reismani eestvedamisel tegutsevale 16 maaomanikule ja kasutajale õigust üheski nende kaebuse punktis ning hindas keskkonnaministeeriumi ja Kiviõli Keemiatööstuse vastu esitatud süüdistusi põhjendamatuks.
Kohtukulud kaebajate kanda
Maaomanikelt-kasutajatelt mõistis kohus Kiviõli Keemiatööstuse kasuks välja üle 30 000 euro kohtukulusid.
Ettevõtte juhatuse liikme Robert Karpelini sõnul jättis kohus rahuldamata 2011. aasta veebruaris kaebajate esitatud taotluse tühistada keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkiri, millega anti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le põlevkivi kaevandamise luba Põhja-Kiviõli teisel mäeeraldisel.
Kohus ei rahuldanud ka kaebajate taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kaks punkti, mis käsitlevad keskkonnamõjude hindamise reeglistikku.
Karpelini sõnul ei leidnud kohtus tõestust kaebajate väited nagu poleks ettevõttele väljastatud kaevandusloas seatud tingimusi hoonestamata kinnistute kaitseks ja eritingimustes hoonestatud kinnistute kaitseks seatud nõuded on tolmu, müra ja vibratsiooni osas ebapiisavad.
Halduskohus märkis otsuses, et kaevandusluba käsitlenud käskkirjas on seatud nõuded maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. "Kaevandamisloas sisalduvad tingimused tagavad vastavate näitajate pideva seire ning kaevandustegevusest lähtuvate mõjude normide piiresse jäämise," selgitas Karpelin.
Maaomanikud vaidlustavad otsuse
Maaomanikud märkisid oma teates, et kaebavad otsuse edasi, kuna kaevandustegevus toob kaasa ohte kinnistutele ning seal elavate inimeste elule ja tervisele.
Kaebajate arvates ei saa riik neid sundida kannatama kaevandamist Kiviõli Keemiatööstuse huvides. "Riigi huvi ei saa olla kaevandamine eraomanike kinnistute ümber ja selliselt, et mäeeraldisest umbes kolmandik põlevkivist jääb ilmselt alatiseks kaevandamata," selgitas maaomanike esindaja, vandeadvokaat Piret Blankin.
Blankin lisas, et kaebajate arvates ei ole õige, mõistlik ja loogiline, et 2011. aastal anti välja kaevandamisluba 2004. aastal välja selgitatud keskkonnamõjude hindamise aruande alusel, sest see on objektiivselt vananenud. "Tähelepanuta on jäänud, et konkreetse piirkonna teiste saasteallikate koosmõju uue kaevandusega ei ole kunagi hinnatud," märkis ta. (PR)