Viis metsnikku jääb märtsis tööta

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsas töötavad masinad on juba nii targad, et teevad metsnike eest osa töid ära.
Metsas töötavad masinad on juba nii targad, et teevad metsnike eest osa töid ära. Foto: Matti Kämärä

Ida-Virumaa kahes metskonnas saavad lähiajal koondamisteate viis metsnikku, kes pole selles ametis jätkamiseks vajalikku metsakorraldaja kutseeksamit läbinud.

1. märtsist kaovad metskondades metsniku ametikohad ning asemele tulevad metsnikud-metsakorraldajad, kellena saavad tööd ainult need, kel sellekohane kutsetunnistus taskus.

"Tegemist ei ole struktuurimuudatustega," selgitas Alutaguse metsaülem Koidu Simson. "Töötajate arv metskondades ei vähene, aga muutub töö sisu. Osa metsniku tööd kaob ära, näiteks raielankide eraldamine. Uutel masinatel on GPSid peal ja raied hakkavad GPSi järgi toimuma, nii et masinad teevad inimeste eest osa tööd ära. Lisanduvad aga metsakorralduslikud tööd - raiete ja metsakasvatuse planeerimine näiteks -, millega seni on tegelnud RMK metsakorraldustalitus."

Aluseks kutseeksam

Nii Alutaguse kui Ida-Virumaa metskonnas töötab praegu viis metsnikku. Uues ametis jätkamiseks vajalik kutsetunnistus on vastavalt kolmel ja kahel mehel, seega viis praegust metsnikku saavad lähiajal koondamisteate.

"Kutseeksami tegemiseks oli aega kaks aastat," ütles Simson. "Kui nad tulevikus eksami ära teevad, võivad nad uuesti ametisse kandideerida - kui vabu kohti on."

Vabaks jäävad ametikohad täidetakse praegu RMK metsakorraldustalituses töötavate vajaliku kutsetunnistusega metsakorraldajatega, nii et metskondades tühje kohti jääda ei tohiks.

"Töömaht tõuseb, sest metsakorraldustööd ei ole lihtsad," tõdes Koidu Simson.

Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda lisas, et kuna praegu pole metsnike-metsakorraldajate uued ametijuhendidki veel valmis, ei saa kindlalt öelda, mitu senist metsnikku ametisse jääb - kõigile ei pruugi uus ametijuhend vastuvõetav olla. Samuti pole teada, kas ja kuidas muutuvad palgad. "Jaanuarikuu jooksul selgineb palju asju, nii et veebruaris oskan juba rohkem rääkida."

Loodushoiuosakond ei kao

Aprillist ootavad muudatused ka RMK loodushoiuosakonda, ent selle Kirde-Eesti piirkonda need märkimisväärselt ei puuduta.

"Liidetakse Lõuna-, Kagu- ja Ida-Eesti ning Kesk- ja Edela-Eesti piirkonna töötajad, et kujundada puhke- ja kaitsealade majandamiseks ühtne ja terviklik süsteem," selgitas loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo.

"Kirde-Eesti piirkonnas kaob üks loodusvahi ja loodusharidustöötaja ametikoht, seega tuleb töid natuke ümber korraldada ja ülesandeid jagada," ütles piirkonna juhataja Heinar Juuse. "Kui seni oleme vajalikud tööd sisse ostnud, siis edaspidi hakkame pisiremonte ja väiksemaid renoveerimisi ise tegema. Meie inimesed saavad vastava koolituse, nii et loodusvahid oleksid pädevad ka hanke võitnud firmade tehtud töid hindama ja vastu võtma."

Juuse ei arva, et tema juhitavat piirkonda lähiajal mõne teisega liitma hakatakse: "Meie piirkond on piisavalt suur - terve Ida-Virumaa pluss Lääne-Virumaa idaserv. Kuid küll aeg näitab ja kui tekib vajadus, ei näe ma ühinemises probleemi, pigem kasu. Lõuna-Eestis on teine olukord; populaarne puhkepiirkond, kuhu on aastakümneid taristuid rajatud ja kus on objekte hästi palju ja tihedalt; muidugi on mõttekam neid ühiselt - ja efektiivsemalt -  majandada."

Ümberkorraldused on Juuse hinnangul täiesti normaalne nähtus: "Oleme puhkemajandust süsteemselt korraldanud juba ligemale 15 aastat, selle ajaga tekibki arusaam, mida oleks võimalik teistmoodi ja paremini teha."

Juuse ei välista, et mõned siinse puhkepiirkonna objektid võivad edaspidi kaduda - mõni väiksem lõkkekoht näiteks, mida eriti ei külastata ja kuhu on keeruline ligi pääseda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles