Kohtla-Järve poliitiku tapja ei saa kuidagi vabadusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 10 aasta tagasi: Aleksei Maksimov peaks vabanema 2016. aastal, ehkki seadus lubab tal taotleda ka enda varasemat vabastamist. Siiani on kohus kolmel korral keeldunud teda varem vanglast välja laskmast.
Üle 10 aasta tagasi: Aleksei Maksimov peaks vabanema 2016. aastal, ehkki seadus lubab tal taotleda ka enda varasemat vabastamist. Siiani on kohus kolmel korral keeldunud teda varem vanglast välja laskmast. Foto: PÕHJARANNIKU ARHIIV

Kohtla-Järve poliitiku ja vee-ettevõtja Nikolai Knjazevi tapmise eest 15 aastaks vanglasse mõistetud Aleksei Maksimov on juba kolm korda edutult taotlenud enda ennetähtaegset vabastamist vanglast.

2001. aasta suvest vangis istuv Maksimov hakkas enda vabastamist taotlema juba 2010. aastal, järgmisel korral tegi ta seda aasta hiljem ning mullugi. Iga kord on ta saanud eitava vastuse. Selle nädala kolmapäeval keeldus riigikohus arutusele võtmast tema kaebust, kus vaidlustati kahe alama astme kohtu määrused, millega Maksimov jäeti vabastamata.

Kohus: karistus tuleb üldjuhul lõpuni kanda

Seadus lubab kinnipeetava enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, kui tal on vanglas veedetud vähemalt pool mõistetud karistusest. Ilma jalavõruta võidakse vabadusse enne tähtaega lasta, kui kurjategija on ära istunud kaks kolmandikku talle määratud ajast.

Tartu maakohus, kes arutas Maksimovi taotlust mullu novembris, aga tõdes, et  asjaolu, et seadusandja on ette näinud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse, ei tähenda seda, et kõik süüdimõistetud peavadki enne tähtaega vabanema. "Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning üldjuhul kuulub isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna," leidis kohus.

Maksimovi vangi jätmisel said otsustavaks tema teod, mille kohta kohus ütles, et ta tegutses sihikindlalt ja külmavereliselt. Peale tapmise jäi mees süüdi ka väljapressimises, röövimises ning vara tahtliku hävitamise korraldamises, mida kohtu arvates ei saa nimetada vähese raskusastmega kuritegudeks.

Ei võta süüd omaks

Maksimov, kes aastaid tagasi kohtus kaitsjast keeldus ning kaitses ennast ise, võttis algusest peale kaitsetaktika, millega ta eitas täielikult oma seotust Knjazevi mõrvaga. Süüd ei tunnista ta siiani, seisab kohtumääruses.

"Kohtu arvates on kõnekas fakt, et erinevalt paljudest teistest süüdimõistetutest vältis Aleksei Maksimov kohtuistungil hinnangu andmist oma teole ja kantava karistuse põhjendatusele. Juba varasemates kohtumäärustes on märgitud, et Aleksei Maksimov on ilmutanud toimepandud kuritegude suhtes ennastõigustavat hoiakut," tõdes kohus ning lisas, et olukorras, kus Aleksei Maksimov ei ole suuteline enda toimepandud kuritegudele andma hukkamõistvat hinnangut, ei ole mõistetud karistus veel oma eesmärke täitnud.

Maksimov mõisteti 2002. aasta jõulude ajal süüdi selles, et ta võttis Kohtla-Järve volikogu liikme ja vee-ettevõtte juhi Nikolai Knjazevi oma Kohtla-Järvel Karja põik 13 asuvas majas pantvangi ning lasi tal videosse rääkida Kohtla-Järve võime kompromiteerivaid andmeid. Maksimov, kellel oli linnavõimudega konflikt äripindade pärast, viis oma ohvri seotud silmade ja kätega autosse, sõidutas sohu ning uputas ta. Selle eest määrati mehele 15 aastat vangistust, kuigi Maksimov eitas lõpuni oma süüd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles