Unistus uuest ja paremast parteist

Olukord, kus paljud on pettunud riigikogus esindatud neljas suuremas parteis ja ligemale 40 protsenti valijatest ei oska kedagi eelistada, peaks justkui olema rammus pinnas uue erakonna loomiseks.

Aeg-ajalt on küll õhus olnud mõtteid mõnest uuest erakonnast, ent tegelikkuses pole juba kuus-seitse aastat Eestis ühtegi arvestatavat uut poliitilist jõudu tekkinud. Aasta tagasi kaalus oma partei loomist Keskerakonnast lahku löönud riigikogulaste seltskond, ent nemadki taandusid vaid saadikute rühmaks, kes nüüd liigub pigem sotside poole kui iseseisva partei suunas.

Uue erakonna loomise plaane tunnistab Eesti Panga endine nõukogu esimees Jaan Männik, et taastada enda sõnul eetilisus poliitikas ning usaldus rahva ja poliitikute vahel. Ent temagi annab aru, et elujõulise erakonna loomine on meeletult raske ülesanne.

Ühelt poolt on praegused suurparteid teinud palju selleks, et uute jõudude tärkamine oleks võimalikult keerukas. See puudutab erakondade rahastamise süsteemi.  Aga veelgi olulisem on, et väga paljud häältekogumise võimega inimesed on juba erakondadega seotud. Ülejooksikutega eriti arvestada ei saa.

Maru raske on leida uusi inimesi, kes tahaksid poliitikas läbi lüüa ning kel oleks selleks ka vajalikud eeldused ja võimed. Peale selle tuleb ehitada organisatsiooni mitte ainult suuremates linnades, vaid kõigis maakondades.

Uued inimesed võivad soostuda poliitikasse tulema ja uut parteid tegema pigem alles siis, kui praegused juhterakonnad on oma usalduse täiesti ära kulutanud.