Mäetaguse koolijuhti kangutatakse protestiallkirjadega

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi lõpetas Mäetaguse põhikool õppeaasta etendusega "Pildikesi Mäetaguselt", mis viis tagasi 19.-20. sajandisse ja kus oli rakkes kogu koolipere. Direktor Tarmo Valgepea oli selga tõmmanud aedniku lihtsa kuue, mitte mõisahärra uhke rüü. "Aednik on kõige tähtsam roll, sest tema paneb ju midagi kasvama ja arenema," ütles ta toona.
Kaks aastat tagasi lõpetas Mäetaguse põhikool õppeaasta etendusega "Pildikesi Mäetaguselt", mis viis tagasi 19.-20. sajandisse ja kus oli rakkes kogu koolipere. Direktor Tarmo Valgepea oli selga tõmmanud aedniku lihtsa kuue, mitte mõisahärra uhke rüü. "Aednik on kõige tähtsam roll, sest tema paneb ju midagi kasvama ja arenema," ütles ta toona. Foto: Matti Kämärä

Üle kahesaja vallaelaniku on kirjutanud alla nõudmisele vahetada välja Mäetaguse põhikooli direktor Tarmo Valgepea, kellele heidetakse ette diktaatorlikku juhtimisstiili. Koolijuht teeb enda sõnul ainult seda, mis on arengukavas kokku lepitud.

Allakirjutanud heidavad muu hulgas ette, et kooli juhtkonna suhtumine lastevanematesse on üleolev ja eirav, millest tulenevalt on häiritud ka koostöö. Leitakse, et direktori diktaatorlik juhtimisstiil on toonud kaasa õpetajate ülisagedase vahetumise ja õpilaste lahkumise teistesse koolidesse.

"Tervet kohalikku kogukonda puudutavaks probleemiks on kerkinud Tarmo Valgepea järjekindel soov struktuurselt liita lasteaed Mäetaguse põhikooliga, millega me ei nõustu kategooriliselt. Korralikult toimiva lasteaia allutamine probleemselt toimivale põhikoolile tekitab kaose kogu Mäetaguse valla haridussüsteemis," märkis protestiallkirjade kaaskirja autor Andrus Aamer, kellel on kaks tütart juba koolitatud, poeg õpib Mäetaguse põhikoolis ja kaks tütart käivad kohalikus lasteaias Tõruke.

Kirjas tehakse Mäetaguse vallavalitsusele ja volikukogule ettepanek asendada põhikooli juhtkond koolile ning kohalikule kogukonnale sobivamate kvalifitseeritud töötajatega.

Allkirjade hulk üllatas

Kirjale on kogutud kolme nädalaga 209 allkirja, mis tuli Aamerile üllatusena. "Arvasin, et tuleb 30-50 allkirja." Ta tõdes, et kuna kool on kogukonna süda, võimaldati meelsust avaldada ka nendel inimestel, kelle lapsed ei käi koolis. "Kindlasti tuleb arvestada ka nende inimeste arvamust, kes ei saanud oma allkirja anda, kuna töötavad valla või kooli struktuurides, ja ka neid vanemate klasside õpilaste vanemaid, kes kardavad laste tunnistuste rikkumist."

Aamer nentis, et kui koolist on viimastel aastatel lahkunud 36 õpilast ja pooled õpetajad on vahetunud, siis see näitab, et midagi on mäda. "Valgepea visioonid ei ole iseenesest pahad, aga aktsepteeritav ei ole see, kuidas neid ellu viiakse. Kui lastevanematele öeldakse näkku, et me pole pädevad otsustama kooli ja lasteaia saatuse üle, siis see on ju lausvale."

Aameri sõnul ei olda iseenesest kooli ja lasteaia ühendamise vastu, vaid küsimus on Valgepea isikus. "Kogukond ei taha, et tema hakkab seda juhtima."

Aamer kinnitas, et kui vallavõimud ei tee kirjast oma järeldusi, on sügisel oodata kooli küsimust tõstatavat valimisnimekirja, kes hakkab konkureerima võimulolijatega. "Kui Valgepeast lahti ei saa, viin oma lapsed Mäetaguselt ära."

Mäetaguse vallavanem Aivar Surva ütles, et otsuseid ei tehta allkirjade põhjal. "See, milles Tarmot süüdistatakse, ei vasta tõele," kinnitas ta, lubades lähiajal kirjale vastuse kirjutada.

Surva imestas, et kirjal on ka selliste inimeste allkirjad, kes pole kooli ja lasteaiaga üldse seotud. "Kuidas saab anda allkirja kellegi vastu, kui puudub isiklik kogemus? Tundub, et see on osa valimiskampaaniast: süüdlane on leitud, kelle najal lippu lehvitada."

Ootab põhjendusi

Ka Tarmo Valgepea pidas kummaliseks, et kirjale on alla kirjutanud inimesed, kes pole teda näinud ega temaga kahte sõnagi vahetanud. "Koolil on hoolekogu, mis esindab lastevanemaid, ja kirjas esitatud etteheited pole seal kordagi teemaks olnud. Ja teine asi: kirjas on ainult loosungid, aga kus on põhjendused?" küsis koolijuht.

Ta lisas, et allkirjade kogumine peab toimuma samale paberile, millel on tekst, muidu on tegemist prügikastikaubaga. "Sellist allkirjade kogumist nimetan demokraatia lastehaiguseks. Kui inimene kirjutab millelegi alla, peab ta võtma vastutuse, aga see praegu ei tööta."

Valgepea kinnitas, et ta ei tee midagi sellist, mis pole kirjas kooli arengukavas, mille vallavalitsus võttis vastu 2010. aastal. "Teen oma tööd edasi, sest oleme kokku leppinud, et anname lastele parema seljakoti kaasa."

Direktor ütles õpetajate ja õpilaste lahkumise kommentaariks, et volikogu revisjonikomisjon kontrollis põhjusi ja leidis kõik korras olevat. "Matemaatika vastu ei saa. Kui ühel aastal läheb dekreeti viis õpetajat, tuleb võtta viis uut inimest. Ja kui lõppes kooli vene osa tegevus, polnud enam osal õpetajatest tööd. Ka see oli ette teada, et osa vene keelt kõnelevaid lapsi läheb siis vene koolidesse."

Valgepea leidis, et probleemi põhituum on selles, et koolijuhte ei peaks palkama mitte kohalik omavalitsus, vaid riik. "Võib juhtuda, et vallavanemaks satub traktorist ja kohalik võim võib hakata kooli arengut takistama. Saadan kirja haridus- ja teadusministeeriumi, et näidata, milline on tegelik olukord kohapeal. Kui kohalikud räägivad, et kujundav hindamine on debiilikutele, kuigi see on uue suunana seadusesse kirja pandud, siis tuleb ministeeriumil põld ette valmistada, et inimesed ei sööks direktorit ära."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles