Kalakotkas Erika hukkus Niiluse deltas
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
4. aprill 2013, 01:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aastal Puhatu soostikus GPS-saatja selga saanud kalakotkas Erika leiti rändepeatuspaigas hukkununa.
Kuu aega tagasi andis kotkaklubi oma kodulehel teada, et kuuendat kevadet jälgitav kalakotkas Erika on kevadrännet alustanud, aga tema päevinäinud saatja ei taha anda välja täpseid GPSi asukohti. 20. märtsil märgiti ärevalt, et Erika asukohad on juba nädal aega kuidagi liiga ühes kohas Niiluse deltas, ning viis päeva hiljem selgus, et Erika on sealses rändepeatuspaigas hukkunud.
Sama kohta on ta peatuspaigana kasutanud teadaolevalt juba kuus aastat, mil kotkaklubi on teda jälginud. Klubi teatel otsisid Erika üles Egiptuses elav eestlane Toomas Mikkor ja kohalik Nuweiba beduiin Salman, kes pidid selleks läbima üle viiesaja kilomeetri. Paraku ei olnud neil sõjaväelennuväljade naabruses vaba voli tegutseda, aga hukkunud linnu leidsid nad siiski üles ja võtsid saatja kaasa.
Erika leiti mõne meetri kauguselt elektriliinist, mis võiski põhjustada linnu huku. Kalakotka seisukorda lähemalt uurides ei saanud järeldada, et surma võiks seostada püssitabamuse või röövlooma rünnakuga, kuigi tema kael oli murdunud.
Kuus aastat tagasi Puhatu soostikus püütud ja GPS-saatja selga saanud Erika sai nime kotkaste saatjatega varustamise projekti rahastada aidanud ASi Eesti Põlevkivi soovitusel.
Kalakotkastest esimesena, 2006. aastal saatjaga varustatud Maria püüti samuti Puhatu soostikust ning võimaldas kolm aastat oma tegutsemisi jälgida, kuni 2008. aasta lõpus Aafrikas kadunuks jäi. (PR)