Meie kevadised valikud

FOTO: Erakogu

FOTO: Erakogu

Tõsi on see, et kriisiajal eurole kadu kuulutanud arvamusliidrid on tagasi tõmmanud. Euro on siiani alles ja õhus aimub kevade tuleku kõrval julgustavamaid noote majanduse taastumisest Euroopa maailmajaos. Eurotsoon tervikuna maadleb siiski endiselt suure töötusega, mis, tõsi, erineb riigiti oluliselt.

Majanduskasvu prognoos jääb kiirema pööruga lootustele endiselt alla ning suurt optimismi tarbijaid veel ei jaga. Siiski oodatakse Euroopas majanduse pisikest plusspoolele jõudmist selle aasta teiseks pooleks. Paraku Aasia - Vaikse ookeani regiooni kasvuprognoosile, mis on 5,9%, jäävad Euroopa numbrid alla. Tõenäoliselt pikemaks kui üheks-kaheks aastaks.

Eesti prognoos, kasutades rahandusministeeriumi konservatiivset hinnangut, lubab majanduse kosumist ka sel aastal. Ligi 3% võrra. Majanduse reaalkasv on meil Euroopa Liidu keskmisest suurem. Sellise info taustal kõlab järjest kõvemal häälel küsimus: kui asjad suures plaanis edenevad riigis paremini, siis kas ja kuidas puudutab see inimesi, keda kriisiaeg rängemalt räsis?

Mõtteavaldusi sel teemal on juba esitatud mitmeid. Eelkõige on need puudutanud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Kui aprillis avalikuks tehtav uus eelarve prognoos, mis arvestab juba aasta alguse eelarve täitumist, kinnitab positiivsete suundumuste jätkumist, on Eestil võimalik ja lausa vajalik juba sel kevadel kavandada, kuidas majanduskasvu tulemus paremini inimesteni jõuab.

Reformierakonna arvates on valikuid rohkem kui üks. Peatun neist kolmel. Eelnimetatud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine esiteks. Selle kõrval tuleks kaaluda toimetulekutoetuse tõstmist. Laual on kindlasti ka majanduslanguse ajal edasi lükatud laste ringiraha taastamine. Nüüd kolmest valikust pikemalt. Alustan viimasest.

Kui eelmisel aastal käis koos liberalismi akadeemia vaba mõtte koda, valmistamaks ette vajaduspõhiste lastetoetuste reformi, tõusetus peaaegu igal kokkusaamisel ka ringiraha teema. Ringiraha eri vormis, kas vautšerina, mida iga pere saab laste vaba aja sisustamiseks oma äranägemisel kulutada muusika, spordi või mõne muu huvitegevuse kulude katteks. Või siis vajaduspõhise soodustusena muusika, kunsti jm õppimiseks, treeningutel osalemiseks, tagamaks võrdseid võimalusi pingelisema eelarvega perede lastele vaba aega sisustada. Ringirahaga võidaksid lastega pered.

Toimetulekutoetuse tõstmine annaks kindlasti rohkem kindlust hinnatõusudega hakkama saamiseks ja igapäevaelu korraldamiseks, kui peres parajasti eelarveline madalseis. Eestis on teatavasti tööga hõivatud inimestest 2,4% miinimumpalgalised. Küllap oleks toimetulekutoetuse tõusust abi just külmadel talvekuudel, mil küttearved hüppeliselt kasvavad. Abi eriti peredele, kus palgateenijaid üks, aga ülalpeetavaid pereliikmeid rohkem, ja loomulikult peredele olukordades, kui pere toitja pikemalt töötuks jäänud. On selge, et selle toetuse tõus teeniks väga fokusseeritult konkreetseid abivajajaid.

Kolmas võimalus - tulumaksuvaba miinimumi tõstmise idee - on kõlanud uuel aastal senisest rohkem. Maksuvaba miinimumi suurendamine jätab inimesele rohkem raha kätte ja eks seepärast paistab sel ideel ruumi olevat kõikide erakondade plaanides. Üksmeelt ses asjas veel pole, sest nimetatud muutusel on mitmeid aspekte ja mõjusid.

Maksuvaba miinimum on Eestis Balti riikidest kõige kõrgem, kuid on püsinud viimased aastad kriisieelse kõrgaja tasemel - 144 eurot kuus. Maksuvaba miinimumi tõstmiseks on kõlanud poliitikutelt ettepanekuid seinast seina. On käidud välja isegi idee tõsta see 500 euroni kuus. Meie riigis tähendaks see praeguste näitajate järgi üle 40% inimeste väljalülitamist tulumaksukohuslaste hulgast. Isegi kui Eestis leitaks äkki muinasjutulised naftavarud territoriaalvetest, mõjutab olukord, kus pooled maksavad tulumaksu ja pooled ei maksa, kõikide üldiste hüvede finantseerimist, olgu selleks koolid, kohalike omavalitsuste teede korrashoid jpm.

On kõlanud mõte tõsta maksuvaba miinimum ja alampalk (320 eurot) võrdseks. Ideed on ideed, nende taga on alati reaalsed numbrid. Näiteks kui tõsta tulumaksuvaba määra 25 euro võrra, siis järgmisel aastal oleks mõju eelarvele 41 miljonit eurot. Võrdlust võib pidada mõttetuks, kuid arvestades, et maksudest saavad avalikke hüvesid ka need, kes makse ei maksaks, on mõistetav selle üle arutlemine nii sotsiaal-majanduslikus kui laiemalt filosoofilises mõttes.

Veel aastakümme tagasi tõusetus maailmas olulisimaks teemaks kliima soojenemine. Praegu tunnistavad väga tõsiseltvõetavad teadlased, et ei kliima soojenemine ega energiaallikate ja puhta vee vähenemine pole 21. sajandi kõige olulisemad probleemid. Suurim väljakutse saab olema suurema harmoonia otsimine inimkonna loodud jõukuse kasutamisel üldiseks edenemiseks. Vanad, tulevaste põlvede arvelt võetud laenudele rajatud heaolu mudelid on oma otsa leidmas. Uusi, väga häid lahendusi otsitakse. Siiski, kui aprilli majandusprognoos soosib, saab ka Eestis seda harmooniat suurendada. Kutsun teid arvamust avaldama, milline kolmest eespool toodud ideest on teie arvates mõistlikum.

Tagasi üles