Kuidas vähendame õnnetussurmasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal hukkus vabanenud Eestis esimest korda liikluses, tules ja vees alla 200 inimese. Seda on ligi neli korda vähem kui aastal 1994. Õnnetussurmade langus jätkub, selle aasta esimeses kvartalis hukkus tules eelmise aastaga võrreldes kaks korda vähem inimesi ja liikluses isegi kuus korda vähem.
On väidetud, et liikluses on selle põhjuseks ilm või hoopis tänavaaukudest tulenev kiiruste vähenemine või on liiklejad iseenesest muutunud vahepeal mõistlikuks, kuigi veel eelmise aasta alguses siunasid mitmed eksperdid toonase sünge statistika valguses just ebamõistlikke liiklejaid. Ka ilmastik on meil jätkuvalt põhjamaine ning augud ilmuvad tänavatele regulaarselt. Usutavalt ei kõla ka väide, et politseijärelevalvest sõltub vaid 10-25% liikluses toimuvast, sest viimased kaksteist kuud on näidanud, et kui saada järelevalve läbimõeldult toimima, siis võib sellest sõltuda palju rohkem. Säästetud elude põhjus peitub minu hinnangul just selles.
Surmade ja vigastuste vähendamiseks oleme siseministeeriumi valitsemisalas kehtestanud kolm olulist tegevusliini: järelevalve tugevdamine, rangem suhtumine paadunud rikkujatesse ja suurem rõhk ennetusel. Üksnes kõigi kolme süsteemse ja läbimõeldud toimimisega saame tagada, et iga aastaga hukkuks õnnetustes üha vähem inimesi.
Esimeseks sambaks on läbimõeldud järelevalve tugevdamine nii liikluses kui päästes.
2012. aasta kevadel vastu võetud liiklusjärelevalve tegevuskavaga suurendasime järelevalve mahte ligi 10% võrra. Sel aastal tõstame patrullide arvu üle Eesti sajani ning suurendame liiklusjärelevalvet e-välimenetluse rakendamise ja väärteomenetluse kiirendamisega. See tähendab, et selle aja asemel, mille politseinikud kulutaksid muidu paberite täitmise peale, saavad nad tegelda hoopis rohkem järelevalvega.
Järelevalve mahud kasvavad ka uute tehniliste vahendite soetamisega, mis võimaldavad säästa aega menetluste läbiviimisel. 2012. aastal võtsime näiteks kasutusele 30 uut tõenduslikku alkomeetrit ja 30 uut neljasuunalist kiirusmõõteseadet.
Ka tuleohutuses oleme suunanud järelevalve veelgi rohkem riskikohtadesse ja suurendanud eluruumide tuleohutuse kontrolli. Hiljuti rakendus ka tuleohutusealase enesekontrolli süsteem, mis tõstab suurema riskiga asutuste ja ettevõtete vastutust tuleohutuse tagamisel ja võimaldab seega senisest enam riiklikku järelevalvet suunata nendele piirkondadele, kus on rohkem tulekahjusid või probleeme.
Teiseks sambaks on senisest karmim suhtumine rasketesse õigusrikkumistesse. See on oluline eelkõige korduvate rikkujate suhtes, keda saab taltsutada vaid range suhtumisega ja vajaduse korral nende õiguste märgatava piiramisega.
Alates eelmisest kevadest oleme muutnud märgatavalt rangemaks karistuspraktikat raskete rikkumiste, nagu turvavarustuse eiramise, joobes juhtimise ja kiiruse piirmäära ületamise eest. Varasemast rohkem kohaldatakse aresti, mis paneb rikkujaid oluliselt enam mõtlema oma tegude tagajärgedele.
Samuti rakendasime ellu seadustes ammu sisalduva võimaluse konfiskeerida paadunud roolijoodikute sõidukid - võrreldes 2011. aastaga võeti eelmisel aastal ära ligi kaheksa korda rohkem sõiduvahendeid, kokku 48. See tähendab, et neil korduvatel rikkujatel, kelle suhtes pole senised karistused mõju avaldanud, muudetakse rikkumise vahendiks olnud sõiduki äravõtmisega lihtsalt võimatuks uuesti rooli istumine.
Päästevallas võttis riigikogu äsja vastu tuleohutusseaduse muudatuse, mis võimaldab hakata trahvima neid inimesi, kes põhjustavad oma kodus hooletusest korduvalt tulekahjusid, hoides niimoodi naabreid pideva hirmu all. Selliseid juhtumeid on aastas rohkem kui pool tuhat ja seni mingit karistust selle eest ei järgnenud.
Ja kolmandaks, loomulikult suurem rõhk ennetusele. Õnnetussurmade ja vigastuste võimalikult varajane ennetamine ja ärahoidmine on turvalisema ühiskonna loomisel võtmetähtsusega. Iga ennetusse läbimõeldult suunatud euro on ühiskonnale kümme korda "odavam" kui tegelemine õnnetuste tagajärgedega.
Viimase kahe aastaga oleme ennetuseks mõeldud raha suurendanud üle kahe korra - sel aastal saame tagajärgi läbimõeldult ennetada rohkem kui miljoni euroga. Selle raha eest jõutakse hoiakuid ja käitumisi muutva teabega ühe rohkemate sihtgruppideni, alaealistest kuni toimetulekuraskustega või muukeelsete elanikeni. Ulatuslik teavitus on suunatud just suuremate riskide teadvustamiseni - eelkõige alkoholi negatiivsele mõjule ja turvavarustuse vajalikkuseni liikluses.
Nii uuringud kui statistika kinnitavad, et teavituskampaaniad tõepoolest toimivad - paljud küsitletud kinnitavad, et nad kinnitavad turvavöö või kannavad helkurit just kampaania mõjul. Tulesurmade vähendamisel on märgatavalt olnud kasu suitsuandurite paigaldamisest ja isekustuvate sigarettide kasutusele võtmisest - möödunud aastal hukkus sigaretist alguse saanud tulekahjudes 19 inimest. Seda ei ole vähe, kuid siiski peaaegu poole vähem kui varasematel aastatel.
Niisiis on õnnetuste ärahoidmisel suur roll inimestel endil. Näiteks on tõestatud, et kui kõik inimesed kinnitaksid alati oma turvavöö, väheneks liikluses hukkunute arv 10-20% võrra ning samavõrra väheneks ka vigastuste raskus.
Sel aastal liikluses viiest hukkunust neli olid jalakäijad. Ükski neist neljast ei kandnud helkurit. Siit ka imelihtne, kuid tõhus vahend, kuidas ennast õnnetuste eest kaitsta - kanda pimedal ajal helkurit.