Kiviõlisse tuleb ehitusjäätmete taaskasutuskeskus
27. mai 2013, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS EcoPro tahab Kiviõlisse rajada jäätmete taaskasutuskeskuse, kus hakatakse tegelema peamiselt ehitusjäätmete ja pinnase käitlusega.
Pikka aega Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuses opereerinud ning sealt eelmisel aastal lahkunud AS EcoPro, kes küll ka praegu Ida- ja Lääne-Virumaal ohtlike jäätmete kogumisega tegeleb, plaanib Kiviõli keemiatööstuse lähedale teha jäätmete taaskasutuskeskuse, kus eelkõige keskendutakse ehitusjäätmetele ja pinnase käitlemisele, mille tulemusena tekivad sertifikaadiga materjalid, mida hakatakse kasutama regiooni tööstusmaastike haljastamiseks.
Algus järgmisel aastal
"Keskkonnaload võimaldavad juba praegu väikeses mahus jäätmeid käidelda, kuid kavandatud tegevuse alustamiseks on vajalikud Kiviõli linna uue üldplaneeringu kinnitamine ja uute keskkonnalubade menetlemine. Seega tõsisemalt saame Kiviõlis käitlusega tegelda alates 2014. aastast," ütles ettevõtte juhatuse liige Neeme Reinap.
Kiviõli omalt poolt tegeleb üldplaneeringu kinnitamise protsessiga ning on kiitnud sisuliselt heaks jäätmete taaskasutuskeskuse asukoha Turu tänavas Kiviõli keemiatööstuse vahetus läheduses ruumides, mis praegu seisavad kasutuseta.
Reinapi kinnitusel on ettevõte käitlemise käivitamisse seni investeerinud pool miljonit eurot ning teist sama palju kulub veel, et suuremahuline käitlus tööle panna. EcoProle on väljastatud jäätmeluba, mille kohaselt on lubatud aadressil Turu 5 ja 5a käidelda kuni 100 tonni tavajäätmeid ööpäevas, sealhulgas on lubatud vaheladestamine. Üldine aastane lubatud käideldava maht on kuni 36 500 tonni. Ohtlikke jäätmeid käidelda ei ole lubatud.
Samas pole välistatud peale jäätmekäitluse ka muude tootmistegevuste kavandamine. Kiviõli linnavalitsuse andmetel tahab ettevõte tulevikus suurendada tavajäätmete koguseid kuni 15 000 tonnini ja hakata käitlema ka ohtlikke jäätmeid.
Sellest, kuidas tootmine korraldatakse, sõltub ka, kui suur on vajadus töökäte järele. Reinapi sõnul vajavad samalaadsed keskused kuni 15 töötajat.
Saastet vähemaks, mitte juurde
Põhimõtteliselt on tegemist vahelaoga, kuhu hakatakse koguma kokku jäätmeid ning kust need pärast sorteerimist, ümber pakendamist ja ajutist hoiustamist, mida võib teha maksimaalselt kaks aastat, saadetakse edasi käitlemisele jäätmetöötlusettevõttesse.
Kavandatud tegevus ei vaja saasteluba, vihmavesi kogutakse platsidelt kokku ja suunatakse puhastisse, pakitud jäätmed asuvad kinnistes ladudes, nii välditakse haisu teket, prahi lendumist ning pinnase ja põhjavee saastumist.
"Jäätmekäitlusega kaasneb alati mingi mõju keskkonnale," tunnistas Reinap, kuid kinnitas, et kavandatud tegevus negatiivset mõju keskkonnale kaasa ei too. Töökeskkonnas toimuvad seired ja käitluseks kasutatakse tehnoloogiad, mis väldivad saaste levikut. "Tegevusega ei tekitata Kiviõlisse saastet juurde, vaid põhieesmärk on regiooni tööstusmaastikke ja reostatud alasid puhastada ja haljastada, taaskasutades selleks töödeldud jäätmeid."