Sinimägede näidislahingus võitjaid ei olnud
4. juuni 2013, 22:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaivara Sinimägede muuseumi viienda sünnipäeva puhul lavastatud lahingus langes enamik nii Saksa kui Punaarmee mundris võidelnuid.
"Üks või kaks meest, kes "ellu jäid", pole lahingus enam tegijad, nii et selles lahingus võitjat ei olnud," tõdes Vaivara Sinimägede muuseumi spetsialist Ivika Maidre. "Tegelikult oli see väga hea lahendus. Sõjas ongi võib-olla kõige kurvem see, et lõpuks ei olegi võitjat. Sõda jätab kõigile jälje ja ka võit võib olla pärast raske kanda," arutles ta.
Paarisajapealise publiku seas viibinud Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe leidis, et lahingu lavastust oli põnev jälgida. "Kuuliga pihta saanud käitusid päris tõetruult ja müra oli ka suur. Tubli "5" meestele, kes viitsisid välja tulla."
Viie vääriliselt hinnatud mehed esindasid peamiselt sõjaajalooklubi Front Line. Klubi jäljendab Waffen-SS 20. diviisi Eesti grenaderipataljoni Narva ja Punaarmee 11. laskurdiviisi Valga, rekonstrueerides 2. maailmasõja sündmusi ja kasutades sealjuures originaal- või professionaalselt kopeeritud varustust. Seekord kutsuti appi ka klubi Otsing, mille liikmed täiendasid punaarmeelaste ridu.
SS-diviisi Narva pataljoni Untersturmführer'it kehastanud Reimo Leol rääkis, et mõlemal poolel võitles umbes 30 meest. Tema sõnul võtab lahinguväljal toimuv kõige vähem aega; põhiaur läheb just sellele eelnevale korraldustööle.
"Teame näidislahinguid vähemalt kuu-kaks ette. Siis hakkame vaatama, kust saab laskemoona ja relvad, kuni politsei ja kohaliku omavalitsusega suhtlemiseni välja. See, et siin 20 minutit pauku teha, on kõige väiksem osa," ütles ta.
"Aga see on see, mis võtab pärast higiseks," nentis laupäevast kuumust trotsinud Eesti kaitseväe nooremleitnant Lembit Hiie, kes oli Sinimägedes Punaarmee komandöri rollis.
Sõjas ette ei tea
Koht, kus verevalamiseta lahing maha pidada, valiti alles paar tundi enne üritust.
"Algul plaanisime hoopis teisi kohti, aga kui mehed tulid kohale ja kõndisid natukene ringi, ütlesid, et ei, viime selle mõisatalli, hilisema väetisehoidla ümbrusesse. Ega sõjas ju ette ei tea," tähendas Maidre.
Hiie sõnul oli määrav, et näidislahing oleks publikule hästi jälgitav, sest tegemist on siiski kompromissiga päriselu ja näitlemise vahel.
Leol lisas, et paljud klubi liikmed on kaitseliidu ohvitserid ja allohvitserid ning sealsetel õppustel näidatakse samamoodi lihtsalt koht ette, kus peab juba tunni aja pärast sõda pidama.
Sõjaajaloo elustajad kinnitasid, et Sinimägedesse kogunenud pealtvaatajad olid toetavad ja jälgisid toimuvat huviga. "Mina tundsin publiku toetust eriti siis, kui ühte poissi jalahoobiga rünnakule ajasin. Siis üks vene mees hõikas hästi kõvasti: "Pravilno, dai jemu!"," naeris punaarmeelast mänginud Hiie.
Leol lisas, et aastate jooksul pole vaatajate vaenulikkust ühe või teise poole vastu kogetud kusagil. "Suuremat osa inimesi, kes selliseid üritusi vaatama tulevad, huvitab lihtsalt ajalugu. Õnneks pole kunagi pingeliseks läinud."
Raul Kajar, lahingus Untersturmführer Kajar, meenutas juhust Ukrainas, mis paneb mehed siiani naeru pugistama.
"Pärast lahingut tuli rivi ette komandör Saksa poole pealt ja ütles: "Mehed, sellesse lähedalasuvasse külasse keegi minna ei tohi." Kui küsisime, miks mitte, siis ta ütles, et me ei saa sealt omal jalal välja. "Ei, peksa ei saa, aga joodetakse täis." Tuli välja, et ajalooliselt oli see küla olnud Saksa poole peal."
Teine tore juhtum meenus Kajarile ja Hiiele Eestimaa pinnalt Kuusalust. "Tegime meesmannekeeni, kuhu panime loomaliha ja soolikaid, et oleks tõetruum, ning lasime miini peal õhku. Lendas nagu päriselt inimese tükke. Pärast räägiti bensiinijaamas, et läks natukene valesti, üks sai surma. Tegelikult meil muidugi tööõnnetusi ei juhtu."
Ida-Virumaa on tuttav
Ida-Virumaa pinnal on sõjaajaloo klubi liikmed võidelnud varemgi. 2008. aastal korraldati Utrias tollal Eesti kõigi aegade suurim näidislahing, kus 1919. aasta sõjategevust jäljendas üle saja mehe, neist osa kaitseliidust.
Veelgi suuremas mastaabis võideldakse ettekirjutatud stsenaariumi järgi iga-aastasel rahvusvahelisel Valga militaarajaloo festivalil, mis tänavu toimub 16. ja 17. augustil ning kuhu tuleb kokku 34 sõjaajalooklubi rohkem kui kümnest riigist.
"Lääne-Euroopast on esindatud peaaegu kõik riigid, kes omal ajal Sinimägedes olid," teadis Leol. Punaarmee vormi tõmbavad selga külalised Valgevenest, Ukrainast ja Venemaalt.