Mäetaguse vald püüab elanike omavastutust kasvatada

Valla eelarvet aastaid kasvatanud kaevandamistasud on võimaldanud Mäetagusel nii elanikele kõikvõimalikke toetusi maksta kui kõvasti investeerida, näiteks oma suplusmaja ehitada. Foto: Matti Kämärä

Mäetaguse valla elanikud leidsid uut arengukava arutades, et arvukad hüved ja liigne vallapoolne korraldamine tekitab õpitud abitust, mis pärsib omavalitsuse arengut.  

"Ma ei ole päris seda meelt, et vald peaks kõik kinni maksma; ka inimestele endile peab mingi vastutus jääma," ütles vastselt Mäetaguse vallavanemaks saanud Aivar Surva kaheksa aastat tagasi.

Homme asub Mäetaguse vallavolikogu vastu võtma valla uut arengukava, milles on arengu kitsaskohtadena muu hulgas nimetatud elanike passiivsust, liigset vallapoolset korraldatust ning valla sotsiaalpaketist tulenevat õpitud abitust.

"Kaheksa aastaga on ikka päris palju muutunud," toob Surva näiteks nüüdseks lõpetatud soojamajanduse doteerimise, jõulutoetuse saajate ringi kahanemise, MTÜde vähenenud toetamise, arvukate valla ülal pidada olnud huviringide koondumise ning lastevanemate osalemise nende eest maksmisel.

"Vett doteerime jätkuvalt ja väga suures ulatuses, samuti toetame ettevõtlust. Viimasest on meil juba uus ettevõtlusvorm kujunemas - igal aastal küsitakse vallalt investeeringute tegemiseks toetust. Päris kõike me muidugi ei toeta, aga mina olen seda meelt, et toetada tuleks üksnes alustavaid ettevõtteid. Äri on äri ja see peab ennast ikka ise ära tasuma. Esialgu käib küll arutelu ainult selle ümber, kas üks ettevõte võib toetust saada kord kolme või kord viie aasta jooksul."

Tulevikku suunatud toetused

Toetuste süsteemi täpsustatakse Surva sõnul pidevalt, eesmärgiga, et abi saaksid need, kes seda tõesti vajavad. Samas on valdkondi, kus toetused koguni kasvavad - näiteks kutsekoolis ja ülikoolis õppivatele noortele makstav toetus kasvas aasta tagasi kahekordseks.

"Mõni neist ehk ikka tuleb Mäetagusele tagasi ka, aga toetuse mõte ei olegi selles. Oluline on, et meie noortest saaksid haritud ja hästi toime tulevad inimesed."

Toetust väärivad kindlasti ka kohalike aktiivsete inimeste head ideed - kui need ikka on head ideed. Näiteks mõte, et vald võiks aastaid sootuks kasutamata seisnud võrkpalliplatsi korraliku tehiskattega katta, poolehoidu ei leidnud.

"Igal aastal tuleb taotlusi, kus küsitakse toetust Euroopa rahaga ehitatud külaplatside ja seltsimajade ülalpidamiseks," ütles Surva, et päris sageli on neile eitavalt vastatud. "Suuname raha küsijaid muude võimaluste poole, lubame abi projekti kirjutamisel. Mõnda see innustab tegutsema, mõned asjad aga jäävadki ripakile, sest ei viitsita vaeva näha. Tuntud ütlusele abivajajale kala asemel õnge andmise kohta tuleks tänapäeval lisada: "Ja näidake see tiik ka kätte, kust kala püüda saab"."

Ära võtta on keeruline

"Kui Mäetaguse oleks tavapärane Eesti vald, saaksid kõik aru, et raha ei ole. Mäetagusel on aga aastatega harjutud, et vald kõike teeb ja toetab, ning midagi vähemaks võtta on äärmiselt keeruline," tõdeb Aivar Surva, et õpitud abitust kasvatab see tõepoolest.

Suund toetuste vähendamisele on siiski võetud ja seda ennekõike tulevikule mõeldes. Kui praegu on probleemiks pigem ülearu suur vallaeelarve - "Pool eelarvest läheb investeeringuteks, aga me ei saa ju lõputult investeerida," märkis vallavanem -, siis kaevandamistasu vallale laekuva osa aasta-aastalt kahanedes see mure leeveneb. Juba mõnda aega paigutatakse osa raha Mäetaguse arengufondi, et mõnekümne aasta pärast, kui kaevandused otsi kokku hakkavad tõmbama, tugevam seljatagune oleks.

"Mäetagusel makstavate toetuste kogusumma on summana kindlasti suur, aga selle osakaal valla eelarves eriti tuntav ei ole," märkis Surva.